Tulude maht on 16 miljardit, kulude maht 17 miljardit
Peretoetused
Eesti inimeste toimetuleku tagamiseks tõstame maksuvaba tulu 654 euroni kuus (mõju eelarvele 82 milj). Suurendame 2023. a eelarvet selleks, et esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapsetoetus tõsta 80 euroni. Kolme kuni kuue lapsega pere igakuine toetus tõuseb 600 euroni ning seitsme ja enama lapsega pere toetus 800 euroni. Selleks lisame eelarvesse 85 miljonit eurot. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal 163,7 miljoni euro võrra.
Energiasõda
Palgatõus
Palgatõusudeks on 2023. aasta eelarves 243 miljonit eurot. Eesti tuleviku tagamiseks suurendame õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi, mis tõuseb tuleval aastal 15% ehk kokku kulub sinna üle 183 miljoni euro. Avaliku sektori üleselt on otsustatud täiendav palgafondi kasv 5%, milleks kulub 60 miljonit eurot. Konkreetse palgatõusu otsustavad ministrid oma haldusalas ise.
Üldhoolduse reform
Kõrghariduse lisarahastus
Eestikeelne haridus
Turvalisus
Teadus- ja arendustegevus
Vanemaealiste toimetulek
Vanemaealiste toimetuleku jaoks on 2023. aastal tähtis nii keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutumine, kui 704 euroni tõusev keskmine pension.
Majanduse ja rahanduse üldnäitajad
Eesti majanduse konjunktuuri näitajad on kiire hinnatõusu taustal selle aasta jooksul olnud kiires languses ja nii Eesti kui paljude teiste EL riikide puhul jõudnud nii madalale, et majanduslangus vähemalt mõne kvartali jooksul on paratamatu.
- Eesti majandus läbis viiruskriisi suhteliselt kergelt ja väljus sellest üle ootuste edukalt, kuigi registreeritud töötus tõusis märgatavalt ja püsib siiani suhteliselt kõrgel; töötuse määra kasvatavad ka sõjapõgenikud.
- Erinevate kaupade kiire hinnatõusu on Eesti ettevõtjad seni suhteliselt edukalt suutnud klientidele nii kodu- kui välismaal edasi kanda ja sedakaudu kasvatada müügikäibeid ja säilitada kasumlikkust tugevast palgasurvest hoolimata.
- Eesti majandus liigub samas taktis lähinaabrite ja Saksamaa majandusega ning suures plaanis dikteerib majandusarengu geopoliitiline olukord.
Väga kiire inflatsioon, mis on suures osas põhjustatud Ukraina sõja mõjudest, on vähendanud elanike ostujõudu ja raskendanud ettevõtete majandustegevust.
- Valitsusepoolsed meetmed aitavad energiahindade tõusu leevendada ning seeläbi ka inflatsiooni ohjeldada;
- Võttes arvesse energia leevendusmeetmeid, finantsturgude ootusi energia- ja toorainehindade osas ning tugeva võrdlusbaasi mõju, pidurdub tarbijahindade tõus selle aasta 18,8%-lt 2023. aastal 6,4%-ni.
- Ilmselt tuleb arvestada, et hinnatase jääb ka edaspidi kõrgeks, ehk hindade langust ei ole prognoosi kohaselt oodata.
SKP reaalkasv ja nominaalkarv
Tarbijahinnaindeks, %
Hõive ja töötus
Valitsuse pikaajaline eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika.
- Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva eelarvestrateegia perioodil on tagada koroonakriisi ning Venemaa agressiooni tõttu kerkinud kuluvajaduste rahastus, et pehmendada tervise-, energia- ja majanduskriisi mõjusid kogu ühiskonnale. Pärast kriisist väljumist keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, saavutades ja säilitades valitsussektori struktuurne eelarvetasakaal. Pikemas perspektiivis on valitsuse eelarvepoliitika põhieesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske.
Võlakoormuse kasv on 2023.aastal mõõdukas, jõudes 19,8%ni SKP-st. Eesti jääb tõenäoliselt väikseima võlakoormusega riigiks Euroopa Liidus.
2023. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,3% SKP-st, mis on 0,6% võrra kõrgem kui 2022. aastal. Seda osaliselt saastekvootide müügitulu kasvu tõttu, samuti ületab riigisektori palgakasv SKP kasvu ja suurendab tööjõumaksude laekumist ning enamus riigieelarve meetmetest suurendavad ka tarbimismaksude laekumist. Maksuvaba tulu tõstmisel ja madalamate aktsiisimäärade jätkumisel on maksukoormust vähendav mõju.
Eelarve struktuurne puudujääk püsib kulusurveid arvestades 2023. aastal 2,6 protsendi juures sarnaselt 2022. aastale. Nominaalne puudujääk on 3,9 protsenti ja see väheneb nõutavale 3%-le aastaks 2025.
- Koroonakriisi ning Venemaa põhjendamatu agressiooni tõttu Ukraina vastu valitseb majanduses erandlik olukord ja 2023 aastal EL riigid struktuurset eelarvepuudujääki vähendama ei pea. Euroopa Komisjon otsustas ümbritseva keskkonna määramatusele kiirelt reageerida ja pikendas stabiilsuspakti vabastusklauslit 2023. aastani. Seda selleks, et riikidel oleks võimalik reageerida energiakriisi väljakutsetele nii suunatud toetustega haavatavamatele majapidamistele kui ka investeeringutega energiajulgeolekusse ning abistada sõjapõgenikke.
- Hoolimata keerulistest oludest on valitsus olnud konservatiivne ja otsustanud valitsussektori struktuurset eelarvepuudujääki 2023. aastal võrreldes käesoleva aastaga ka mitte suurendada.
- Struktuurse eelarvepuudujäägi vähendamine ei ole eelarvestrateegia perioodil koalitsioonileppest tulenevate kokkulepete, energiahindade volatiilsusega seotud väljakutsete ja kaitseinvesteeringute vajaduse tõttu samuti võimalik. Aastatel 2023-2026 püsib valitsussektori struktuurne eelarvedefitsiit 2,6% SKP-st aastas.
- Aastal 2027 paraneb struktuurne eelarvedefitsiit oluliselt, sest 2027. aastasse ei ole täiendavaid suuremahulisi kaitseinvesteeringuid plaanitud.
- Majandusolukorra halvenemise tulemusena jääb tegelik majanduskasv lähiaastatel oluliselt alla potentsiaalse kasvutaseme.
Eelarvepositsioon
Võlakoormus
Peamised sõnumid valitsemisalade kaupa
Eestikeelsele haridusele üleminek: vahendid ülemineku otsustavaks etapiks on tagatud
2023. aasta riigieelarves on tagatud vajalikud vahendid, et käivitada otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul. Ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 41 mln eurot, millest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse.
Suurimad kuluartiklid on seotud ülikoolidega – õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamine, mikrokraadide programmide väljatöötamine ja õpetajate täiendkoolituste läbiviimine. Ida-Virumaal rakendatakse mitmeid piirkondlikke meetmeid, näiteks 1,3-kordne lähtetoetus, 1,3-kordne palga alammäär lasteaiaõpetajatele ning 1,5-kordne palga alammäär kooliõpetajatele. Järgmise nelja aasta jooksul on täiendavate rahaliste vahendite vajadus eestikeelele haridusele üleminekuks kokku suurusjärgus 300 miljonit eurot. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal.
Õpetajate palk tõuseb hüppeliselt
Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku on järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette nähtud 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole.
Lisaks palgatõusule pööratakse õpetajaameti väärtustamisel tähelepanu ka muudele olulisetele teguritele, nagu töökeskkond ja -kultuur, kollektiivi sisekliima, professionaalne juhtimine jms.
Lisaraha toetab kvaliteetset eestikeelset kõrgharidust ja võimaldab tõsta õppejõudude palka
Riigi prioriteet on tagada kvaliteetsele kõrgharidusõppele tasuta ligipääs ja õppejõudude konkurentsivõimeline palk. 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 175 miljonilt 201,5 miljoni euroni. Riigi eelarvestrateegias 2023-2026 nähakse ette kõrghariduse tegevustoetuse kasvu ka järgnevatel aastatel 15% aastas. Eelarvekokkulepped võimaldavad sõlmida riigil avalik-õiguslike ülikoolidega uued halduslepingud, milles täpsustatakse eestikeelse õppe tagamise ning eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu põhimõtteid. Lepingutes on olulisel kohal ka spetsialistide ettevalmistamise suurendamine riigile prioriteetsetel erialadel, kus tööturul on kõige suurem puudus kvalifitseeritud tööjõust.
Äriregistri andmed muutuvad tasuta kättesaadavaks
Alates 2023. aastast lisandub justiitsministeeriumi baaseelarvesse 5,4 miljonit eurot äriregistri päringutasude kaotamise kulude katteks. Äriregistri andmete tasuta kättesaadavaks muutmine võimaldab suurendada läbipaistvust ettevõtlussektoris ning arendada uusi andmepõhiseid teenuseid.
Kohtuekspertiisi võimekus kasvab
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile eraldatakse 1,7 miljonit eurot kaasaegsete seadmete soetamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks. Uued seadmed ja meetodid võimaldavad lahendada keerukamaid juhtumeid ning kurjategijad kindlamini vastutusele võtta, et elu Eestis muutuks veelgi turvalisemaks.
Alustatakse kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni loomisega, suureneb toetus represseeritutele
Okupatsiooni kahjude jäädvustamiseks ning ohvrite mälestuse hoidmiseks toetatakse Patarei merekindluse ruumidesse loodava kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni valmimist 865 000 euroga. Represseeritute toetamiseks eraldatakse täiendavalt 0,5 miljonit eurot ning represseeritute abistamise fondi, valdkonna mittetulundusühinguid ja partnerorganisatsioone toetatakse kokku 1 miljoni euroga.
Kasvab prokuratuuri, kohtute ja teiste valitsemisala asutuste palgafond ja töövõime
Valitsemisala palgafond kasvab ligi 18 miljoni euro võrra, mis võimaldab keskmiselt 15% suurust palgakasvu. Kvaliteetsete avalike teenuste osutamiseks ning asjatundliku ja piisava personali kindlustamiseks tõuseb kohtute ja prokuratuuri madalapalgaliste teenistujate töötasu, mis on viimastel aastatel üldisest palgakasvust maha jäänud. Vanglateenistuse ja EKEI palkade tase hoiab sammu teiste siseturvalisuse valdkonna asutuste palgatasemega. RIK-i töötajate palgatõus tugevdab Eesti küberjulgeolekut ja tagab, et riigi IT-majades töötaksid kõrgelt kvalifitseeritud inimesed. Lisaks täidetakse seadusemuudatustest tulenevad kohustused rahastades maksejõuetuse teenistuse ning tööstusomandi apellatsioonikomisjoni tegevust.
Eesti iseseisva kaitsevõime kiirendatud väljaarendamine
Jätkame Eesti iseseisva kaitsevõime kiirendatud väljaarendamist. Kaitsekulud suurenevad 42,5% aastases võrdluses, ületades 2023. aastal esimest korda 1 miljardi euro piiri. Suhtarvuna SKPsse jõuame 2023. aastal 2,85% SKPst.
Iga riigikaitsesse suunatud euro peab suurendama maksimaalselt kaitsevõimet. Selleks investeerime hangetesse aastail 2023-2026 ligi 2,5 miljardit eurot ehk üle poole kogu kaitsekuludest (53,6 %). Tegemist on pretsedenditult suure osakaaluga, millega Eesti on ka NATO vastava eesmärgi suure varuga täitnud. Kriitilise tähtsusega võimetest arendame sel perioodil välja keskmaa õhutõrje, täiendame kaudtulevõimet täiendavate liikursuurtükkide ja uute mitmikraketiheitjate näol, viime 2. jalaväebrigaadi soomukitele, tugevdame rannikukaitset, täiendame oma laskemoonavarusid ja arendame välja liitlaste vastuvõtmiseks vajalikku taristut.
Eesti riigikaitse selgrooks on reservväelased. Selleks jätkame maakaitse suurendamist 10500 võitleja võrra, kelle individuaalvarustuse hangime 2023. a esimeses pooles. Ajateenistusse kutsutavate arv suureneb 2023. aastal 3800 ajateenijani.
Edendame üleminekut ring- ja ressursitõhusale majandusele
Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine on keskkonna- ja kliimaeesmärkide elluviimise üks oluline tegevus. Lisaks Eesti majanduse konkurentsivõime parandamisele aitab see vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua uusi, kestlikke tootmis- ja tarbimismudelid. Selleks suuname tuleval aastal 15,7 miljonit eurot ringmajanduse tehniliste ekspertide koolitamisse, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning jätkusuutlikuks jäätme- ja materjalimajanduseks vajaliku infrastruktuuri arendusse.
Panustame nii keskkonna kui ka inimeste tervise parandamisse
8,8 miljonit eurot suuname järgmisel aastal jääkreostusobjektide ohutustamisse, nii et endised tööstusalad ei saa enam kahjustada põhjavett, pinnaveekogumeid ega inimeste tervist. Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringuga tuvastame, kas sealsed veevarud on piisavad, ning selgitame välja, kui palju tuleks investeerida, et inimestele oleks tagatud puhas joogivesi ning vett piisaks ka olemasolevatele ja uutele võimalikele tööstustele. Nendeks tegevusteks on õiglase ülemineku fondist kavandatud 3,8 miljonit eurot, sh 2023. aastal 1,9 miljonit eurot.
Õhukvaliteedi parandamiseks suuname järgmisel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide toel ca 4,3 miljonit eurot. Elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist toetame 4 miljoni euroga.
Toetame elurikkuse säilitamist ja kliimamuutustega kohanemist
Suurendame maaomanikele looduskaitsepiirangute kompenseerimist. Natura 200 võrgustiku aladel ja väljaspool võrgustikku asuvate looduskaitsealade sihtkaitsevööndis, kus metsaraie on keelatud, hakkavad maaomanikud järgmisel aastal senise 110 euro asemel saama toetust 134 eurot hektari kohta. Selleks kavandasime uuel aastal eelarvesse juurde 1,2 miljonit eurot. Elurikkuse seisundi parandamine jätkub LIFE IP projektiga „Loodusrikas Eesti“, mis toob Eesti maastike ja ökosüsteemide kaitsesse ning meie metsades ja põldudel elavate liikide ja nende elupaikade seisundi parandamisse kümne aastaga 19,8 miljonit eurot.
Tagame kultuuri- ja spordivaldkonna elujõu ja arengu
Riigilt palka saavaid kultuuritöötajaid ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenereid ootab aegade üks suuremaid palgakasve. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb järgmisest aastast 14,3% 1400 eurolt 1600 euroni. Asutustele suunatakse lisaks 7,34 miljonit eurot, mis moodustab 15% nende töötajate palgafondist, keda miinimumpalga tõus ei puuduta. Need vahendid on mõeldud jagamiseks kõigi töötajate vahel, keda asutuse juhid peavad oluliseks motiveerida. Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalk tõuseb 1020 eurolt 1400 euroni ehk 37%.
Kultuuri- ja spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne baasrahastus 12,8 miljoni euro võrra. See puudutab nii kultuuriministeeriumi haldusala asutusi kui ka erasektoris tegutsevaid kultuuri- ja spordiorganisatsioone.
Panustame liikumisharrastuse edendamisse
Investeerime 3 miljonit eurot terviseradade arendamisse. Jätkub toetusmeede, kus koos omavalitsuste kaasrahastusega arendame regionaalseid tervisespordikeskuseid järgmisel neljal aastal vähemalt 2,4 miljoni euroga. Tööd alustab liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tegevuseks on ette nähtud 600 000 eurot aastas.
Toetame sidusat ja stabiilset Eesti ühiskonda ning kultuurielu Ida-Virumaal
Ida-Viru kultuuriprogrammi elluviimiseks panustame 1 miljon eurot ning Ukraina sõjapõgenike kultuuri ja keele säilitamist toetame 100 000 euroga. Samuti toetame 1 miljoni euroga erameediakanaleid kvaliteetse venekeelse sisu loomisel.
Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks eraldatakse 2023. aastaks täiendavalt 10 mln vahendeid sihipäraselt suunatud siseriikliku toetuse maksmiseks.
Mahetooraine kasutamiseks eraldatakse mahetoitlustamise ökomärki kasutavates koolides ja lasteaedades täiendavalt 0,4 mln eurot. Seeläbi panustame laste tervisesse, toitumisharjumuste kujundamisesse, keskkonna alastesse teadmistesse ning mahetoodangu kasvu soodustamisesse.
Teadus- ja arendustegevusele lisandub 2023. aastaks 1,7 mln eurot. Vahendeid kasutatakse maaeluministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks ning seeläbi toidu tootmise toimepidevuse ning roheülemineku toetamiseks.
Majandus- ja taristuministri haldusala
Kõrgete hindadega toimetulek nii lühikeses kui ka pikas vaates
Lühivaates toetame Eesti elanike toimetulekut kõrgete elektri-, maagaasi- ja kaugküttehindadega 2023. aasta alguses (jaanuar-märts) kütteperioodil kokku ligi 100 miljoni euroga (lisaks 100 mln € 2022 oktoobri-detsembri eest).
Selleks, et me ei peaks lõputult energiakulusid toetustega alla tooma, oleme edasi liikumas ka pika plaaniga. Tõstame Eesti taastuvelektri eesmärgi 100%-ni aastaks 2030. Selle eesmärgi toetamiseks:
- Soetame koostöös kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradari 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata.
- Eraldame 49 mln € ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevdusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Et võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks.
- Järgmisel neljal aastal suureneb ühistranspordi dotatsioon 40 miljoni euro võrra, 2023. aastal on ühistranspordi dotatsioon kokku 120 miljonit eurot. Ühistransporditoetused tagavad parema liikuvuse, vähendavad autostumist ning keskkonna saastamist. Samuti aitavad dotatsioonid lihtsamalt liikuma vähekindlustatud elanikke. Lisaks leevendame transpordisektori ettevõtete jaoks kütusehinna kallinemist täiendava 10 miljonit euroga.
- Investeerime Eesti meremajandusse järgmistel aastatel kokku ligi 17 miljonit eurot. Loome ühtse riigilaevastiku, mis hakkab haldama ja arendama riigile kuuluvaid veesõidukeid. Lisaks jätkame vähendatud veeteede tasudega, et vähendada maksukoormust ja säilitada sektori kaubamahte ning töökohti.
Investeeringud elamumajandusse
Elamumajandusse panustab riik järgmisel aastal kokku umbes 84 miljonit eurot, sellega toetame nii eraomanikele kui omavalitsustele kuuluvate elamute rekonstrueerimist, kasutusest välja langenud ehitiste lammutamist, lasterikaste perede kodude korrastamist ning kohalike omavalitsuste ja erasektori uue elukondliku kinnisvara rajamist.
Tõhusama energiakasutuse ja parema elukvaliteedi saavutamiseks toetab riik peamiselt struktuurifondide vahendite abil järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimist 75 miljoni euroga. Kokku panustab riik toetusesse 2023.-2026. aastal 315 miljonit eurot, et vähendada korterelamute energiatarvet ning parandada nende ohutust, sisekliimat ja üleüldist elukeskkonna kvaliteeti.
Üürituru tõrgete likvideerimiseks maapiirkondades toetab riik elukondliku kinnisvara investeeringuid 2023. aastal 5 miljoni euroga. Selle eesmärk on luua üle Eesti uusi või renoveeritud eluhooneid piirkondadesse, kus nõudlus on suur, kuid elupindu napib. Tänu uuele rahastusele on võimalik välja kuulutada uus toetuste taotlusvoor, millest on võimalik rahastada 3-5 hoone ehitamist umbes 100 korteriga. Üle 200 inimese saavad seeläbi uue kodu.
Eettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri haldusala
Digiriigi kestlikkus ja küberturvalisus
Valitsus suurendas investeeringuid digiriigi kestlikkuse ja küberturvalisuse kindlustamiseks iga-aastaselt 26 miljoni euro võrra, see tähendab, et järgmisel neljal aastal investeeritakse kokku täiendavad 103 miljonit eurot selleks, et tagada digiriigi baasteenuste ülalhoid, oluliste infosüsteemide jätkusuutlikkus ja vähendada info- ja küberturbe riske.
Energiakriisi mõjude leevendamine
Toetame 2023. aastal ettevõtete toimetulekut energiakriisi mõjude leevendamise ja energiasäästuinvesteeringute toetamiseks täiendava 100 miljoni euro suunamisega ettevõtluslaenude tagamiseks.Käendus pakub ettevõtjatele tuge keeruliste aegade üleelamiseks, võimalust energiasäästlike investeeringute tegemiseks ning seeläbi kindlust kriisist väljumiseks.
Innovatsioon
Osaleme 2023. aastal 30 miljoni euroga NATO innovatsioonifondis, et toetada ja arendada Eesti kaitsetööstuse valdkonna innovatsiooni.
Kiire internet
Jätkame 2018. aastal alustatud kiire interneti juurdepääsuvõrkude rajamise toetamist, millega peaks 2023 lõpuks maapiirkondades saama ülikiire juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ligi 40 tuhat majapidamist. Samuti jätkub järgmistel aastatel Euroopa Liidu vahenditest kiire interneti maapiirkondadesse viimise toetamine kokku 70 miljoni euro eest. Täiendavalt eraldati 2023. aastaks 1 miljon eurot viimase miili kogukonna meetme väljatöötamiseks, et anda kohalikele kogukondadele senisest suurem võimalus oma piirkonna sidevõrkude arendamiseks ja et kiire internetiühendus, kaugtöö, kaugõpe ja digiteenused jõuaksid kõigi Eesti inimesteni.
Rahandusministri vastutusvaldkond
Tugevdame eesti julgeolekut ja teeme maksimaalse võimaliku, et inimesed ja ettevõtted tuleksid keerulistes oludes toime
2023. aastal jõuavad kaitsekulud parlamendile esitatava ettepaneku kohaselt Eestis esmakordselt üle miljardi euro piiri, see on 2,9% SKP-st. 2024. aastal ületab Eesti kaitsekulude tase 3% SKP-st. Iseseisvuse taastamise järgne tõsiseim julgeolekukriis on Eestilt sel aastal nõudnud kiireloomulisi julgeolekut tugevdavaid otsuseid. Lisaks juba otsustatud 947 miljoni euro suurusele julgeoleku tugevduspaketile sisaldab riigi eelarvestrateegia otsust rajada Eestisse keskmaa õhutõrje võimekus.
Hinnasõda nõuab lähiajal meilt erilise tähelepanu osutamist neile, kelle toime tulemine ülikiire hinnatõusu oludes muidu valusalt pihta saaks
Teeme parlamendile ettepaneku tõsta 2023. aastal maksuvaba tulu 654 euroni, mis jätaks kuni 1200 euro teenivale inimesele kätte aastas 370 eurot rohkem. Lastega perede jaoks on oluline nii esimese kui teise lapse toetuse kasv 80 euroni, lasterikka pere toetus kasvab 600 euroni kuus, seitsme ja enama lapsega pered saavad alates 2023. aasta algusest toetust 800 eurot kuus. Vanemaealiste toimetuleku jaoks on 2023. aastal tähtis nii keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutumine, kui maksulaekumiste kasvu tulemusel 704 euroni tõusev keskmine pension.
Tuleviku ettevalmistamiseks on olulised nii Eesti kõrghariduse rahastamise kasv 15% võrra aastas, kui eestikeelsele haridusele üleminekule rahastamise tagamine
Kõrgharidusse lisame 2023. aastal 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstame rahastust täiendavalt 15% võrra. Haridusvallast tuleb teinegi suure ja pikaajalise kaaluga otsus – eestikeelsele haridusele üleminek saab nii korraliku sisulise kava kui olulise rahastuse. 2023. aastast panustab riik iga-aastaselt 41 miljonit eurot.
Riigihalduse ministri vastutusvaldkond
Kohalike omavalitsuste finantsvõimekus saab hoogu juurde tänu kasvavale tulumaksu laekumisele ja lisanduvatele toetussummadele.
Oleme toeks nii kõrgete energiahindadega toimetulekul kui ka sõjapõgenike abistamisel, milleks eraldame riigieelarvest 10,4 miljonit. Prognoositavalt kasvab omavalitsuste tulumaksu laekumine 160 miljonit eurot, millest on omavalitsustele märkimisväärne abi hüppeliselt kasvanud kuludega toimetulekuks.
Suure sammu astume edasi hooldekodu teenuse kättesaadavamaks muutmisel. Pikaajalise hoolduse reformiga näeme omavalitsustele ette 39,2 miljonit eurot hooldekoduelanike omaosaluse vähendamiseks. Hajaasustuse programmiga saavad maapiirkonna elanikud senisest 1,5 miljoni euro võrra enam toetusi. Riik saab toetusteks eraldada 2,7 miljonit, samapalju lisavad omavalitsused ise.
Avaneb Euroopa Liidu uus struktuuritoetuste periood, tänu millele suuname regionaaltoetusteks enam kui 250 miljoni eurot.
Valdav osa toetusest on seotud kohapealses koostöös maakonna arengustrateegiates kokku lepitud prioriteetidega: ettevõtetele pakutakse ametikoolide ja kolledžite baasil inkubatsioonivõimalusi ja tootearendustuge, arendatakse noorte ettevõtlikkust, tööstusalasid ning kaugtöövõimalusi, multifunktsionaalseid teenuskeskuseid ning omavalitsuste ühisteenuseid. Rajamisel on uued rattateed igapäevaseks liiklemiseks, Ida-Viru linnades kaasajastatakse avalikku linnakeskkonda ning hoogustatakse elamumajanduse arengut. Kagu-Eesti ettevõtjaid toetame lisandväärtust tõstvate investeeringute tegemisel. Muu hulgas toetame regionaalsetest meetmetest omavalitsusi teenuste kohandamiseks vananeva ja väheneva elanikkonnaga.
Ida-Virumaale suuname õiglase ülemineku fondist 340 miljonit.
Sellega leevendame põlevkivisektori mahu vähenemisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Õiglasesse üleminekusse panustavad oma toetustega ministeeriumid.
Planeerimisvaldkonnas saame liikuda ressursside säästmise, parema ühenduvuse ja kvaliteetsema taristu suunas
2023. aasta lisavahenditest rahastame ehitusmaavarade maakonnaplaneeringute koostamist, et tagada varustuskindlus riigile oluliste taristuprojektide (2+2 maanteed, Rail Baltic raudtee) rajamisel ning algatada Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu, et viia viimaks ohtlikud veosed Tallinnast välja ja linnakodanikest kaugemale. Jätkame planeeringuprotsessi, et leida vastus, kas ja missugusse asukohta on võimalik rajada Saaremaa püsiühendus.
Jätkame riigireformi elluviimist, et toetada tõhusat, tarka ja inimkeskset riigikorraldust.
Suund on riigiasutuste tugiteenuste liitmine, struktuuri ja ametnike töö paindlikkuse suurendamine, valitsemisalade ühiste arendusprojektide toetamine ja sisebürokraatia vähendamine ning paremad avalikud teenused.
Politseinike, päästjate ja päästekorraldajate palgatõus
Siseministeeriumi valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab tõsta päästjate minimaalse palga 1620 euroni, politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning päästekorraldaja palga 1631 euroni. Ka sisekaitseakadeemia palgafond tõuseb oluliselt ja õpetajatele on võimalik tagada 25%-line palgakasv sarnaselt muu haridusvaldkonnaga. Palgafondi täpse jagunemise asutuste sees otsustavad nende juhid.
Siseturvalisuse järelekasv
Laiapindne riigikaitse, kogukonnad ja vabatahtlikud
Kokku 6 miljonit eurot eraldatakse järgmisel aastal siseturvalisuse vabatahtlike kaasamisse, laiapindsesse riigikaitsesse ja kogukondade ja vabaühenduste toetamisse. Ukraina sõda ning mitmed teised inim- ja loodustekkelised kriisid on näidanud kuivõrd oluline on kaasatus, väljaõpe ja valmisolek kodanike ja kogukondade tasandil.
Samuti taastatakse projekti „Kodud tuleohutuks“ rahastamine mahus üks miljon eurot aastas.
Siseturvalisuse järelkasvu toetamiseks saime edaspidiseks juurde 2 miljonit eurot aastas. Siseturvalisuse järelkasv on vajalik ja see omakorda eeldab piisavalt õppekohti. Lisaraha eest saame püsivalt suurendada väljaõppemahtu sisekaitseakadeemias.
Tervise- ja tööministri vastutusvaldkond
Hooldekodukoht ja koduhooldus on riigi toel inimesele kättesaadavamad
Riik investeerib 2023. aastal 40 miljonit eurot, et parandada üldhooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti nii hooldekodudes kui ka koduhoolduse teenustena. 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi üldhooldusteenusteks juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni. Kohalik omavalitsus rahastab edaspidi hooldamisega seotud osa hooldekodu kohatasust, inimese katta jääb ülejäänud osa teenuse maksumusest ehk majutuse, toitlustuse ja täiendavate isiklike soovidega seotud kulud.
Hooldereform annab järgmise aasta juulist võimaluse katta hooldekodu kohatasu keskmisest pensionist. Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole. Iga perekond, kelle peres on hooldatav, säästab seega aastas keskmiselt 6000 eurot.
Panustame kriisideks valmisoleku tõstmisse
Tervishoius panustame, et tõsta tervishoiusektori valmisolekut ja koostöövõimet kriisiolukordades toimetulekuks, nii võimalikke tulevasi pandeemiaid silmas pidades kui Eesti riigi kaitseks valmistumisel. See hõlmab täiendava 2,6 miljoni euroga terviseameti jätkuvat tugevdamist kriisidega toimetulekuks. Selleks, et aidata tervishoiuasutustel toime tulla ootamatult suurenenud energiakuludega suurendame haigekassa tasutavate tervishoiuteenuste loetelus üldkulude komponenti tulenevalt hinnaindeksist tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022.
Oluline osa kriisides toimetulekul on võimalus haigestumisel koju jääda sissetulekutes oluliselt kaotamata. Selleks on kavas haiguspäeva varasem hüvitamine alates 2. haiguspäevast ka edaspidi püsivaks muuta. See aitab haigestunud inimesel rahulikult kodus püsida ja end terveks ravida, muretsemata sealjuures sissetuleku olulise kaotuse pärast.
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse säilitamine ja tervishoiutöötajate palgatõus
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine vähemalt praegusel tasemel eeldab, et panustame tervishoiutöötajatesse. Seepärast oleme Eesti Haigekassa eelarves näinud ette rahastuse tervishoiutöötajate tulevase kollektiivleppe katteks, et võimaldada tervishoiutöötajatele tuleval aastal vähemalt 15-protsendine palgatõus. Prognooside kohaselt toovad sotsiaalmaksu laekumise ning mittetöötavate pensionäride eraldise kasv tervishoidu 273,3 miljonit eurot lisaraha.
Samuti suunab riik lisaraha arstide lähtetoetuse tõstmiseks ja plaanis on rahastada õdede praktikat vastavalt veebruaris sõlmitud konsensusleppele.
Alates 2023. aastast on geeniproovide säilitamiseks iga-aastase püsirahastusena tagatud ka 1,1 miljonit eurot, mida varem on tulnud igal aastal eraldi taotleda.
Sotsiaalkaitseministri vastutusvaldkond
Riik toetab perede toimetulekut ja pakub kindlustunnet perelisa planeerimisel
2023. aastast panustab riik senisest enam lastega perede majanduslikku toimetulekusse ja suurendab kindlustunnet perelisa planeerimisel. Selleks investeerime peretoetuste tõstmisse 2023. aastal ligi 164 miljonit lisaeurot. Kokku panustab riik tuleval aastal peretoetustesse ligikaudu 466 miljonit eurot. 2026. aastaks kasvab peretoetuste lisakulu ligi 226 miljoni euroni ja seega kogukulu prognoosime ligikaudu 521 miljonit eurot.
1. jaanuarist 2023 tõuseb esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. Lisaks hakkab 1. jaanuarist 2023 kehtima ka lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõpetamine laste 24-aastaseks saamisel ning 2024. aasta aprillist indekseeritakse lasterikka pere toetus sarnaselt pensionitele. Kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus. 3–6-lapselised lasterikkad pered moodustavad 14% kõigist Eesti peredest ja neis elab 28% kõigist Eesti lastest.
Vaimse tervise abi areneb ja kättesaadavus paraneb
Vaimse tervise valdkonnale on tuleval aastal ette nähtud kokku 4,7 miljonit eurot lisaraha. Koos eelmisel aastal esmakordselt eraldatud vahenditega, on vaimsele tervisele 2023. aasta eelarves kokku 7 miljonit eurot, mis võimaldab pakkuda ja arendada erinevaid vaimset tervist toetavaid tegevusi senisest laiemale sihtrühmale.
Hoolekande valdkonna teenuste rahastamine tõuseb
Erivajadusega inimeste ja asendushooldusel elavate laste toetamiseks investeerib riik 2023. aastast 12,3 miljonit lisaraha, mis võimaldab tagada abi parema kättesaadavuse, teenusepakkujate toimetuleku elukalliduse tõusuga ning töötajate palgatõusu. Lisaks toetab lisaraha asendushoolduse kvaliteedi tõusu ning lapsendajate, hooldusperede ja teiste asendushoolduse pakkujate väljaõpet. Suurima lisarahastuse, ligi 6,9 miljonit eurot saab rehabilitatsiooniteenuse rahastamine.
Eesti julgeoleku suurendamine
Eesti tihendab poliitilist koordinatsiooni Euroopa Liidu ja NATO liitlastega ja jätkab Madridi tippkohtumisel saavutatud kokkulepete ellu viimist, eeskätt tugevdatud eesliini kaitsele üleminekut. Tugevdatud eesliini kaitse osana luuakse Eestis NATO diviisi staap, millega seotud rahvusvahelises suhtluses toetab välisministeerium kaitseministeeriumit.
Ukraina toetamine
Sõda Ukrainas on konflikt, mida Venemaa peab lisaks Ukraina riigi ja rahva vastu ka Lääne väärtusruumi, rahvusvaheliste reeglite ja -õiguste ning ühise julgeolekuruumi vastu. Eesti jaoks on oluline jätkuvalt toetada Ukrainat nii sõjategevustes, tsiviilelu korraldamisel kui ka riigi ülesehitamisel, kus Eesti põhifookus on Zõtomõri oblasti aitamisel. Välisministeeriumi eelarvest on plaanitud Ukraina toetamiseks 10 miljonit eurot.
Eesti on Ukraina abistamisel aktiivne nii kahepoolselt kui ka eestkõneleja rollis mitmepoolsetes rahvusvahelistes formaatides. Diplomaatilise aktiivsusega soovime igakülgselt toetada Ukraina liitumist Euroopa Liiduga.
Venemaa jaoks agressiooni hinna suurendamine
Eesti kavatseb vankumatult hoida Venemaa jaoks agressiooni hinda suurendavat poliitilist joont, milles kesksel kohal on Venemaa isoleerimine rahvusvahelisel areenil ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonirežiimide hoidmine ja edasine kujundamine.
Rahvusvahelise õiguse teemadest jääb seoses Venemaa sõjaga Ukrainas pikalt päevakorda karistamatuse vastu võitlemine ja kuritegude eest vastutusele võtmine.
Ukraina initsiatiivil on arutelu all agressioonikuritegude eritribunali loomine, mida Eesti aktiivselt toetab. Selle kõige taustal on oluline tõsta teadlikkust rahvusvahelisest humanitaarõigusest nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt.
