19. sajand

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

19. sajand ehk XIX sajand pKr ehk m.a.j on kristliku ajaarvamise üheksateistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1801 ja lõppes 31. detsembril 1900.

Sündmused

1800. aastad

1801–1825 – Aleksander I valitsemisaeg Venemaal
1802–1811 – reformid riigivalitsemises ja hariduses Venemaal
1803 – Louisiana territooriumi ostmine kujunevates Ameerika Ühendriikides
1804 – Napoleon kuulutati keisriks
1804 – Prantsusmaal kehtestati tsiviilkoodeks
1805 – Austerlitzi lahing
1806 – kontinentaalblokaadi algus
1807 – Tilsiti rahu
1807 – esimese auriku reis Hudsoni jõel
1808–1809 – Venemaa sõda Rootsiga

1810. aastad

1812 – Napoleoni sõjakäik Venemaale
1812–1814 – Teine Iseseisvussõda Ameerika Ühendriikides
1813 – Vabadussõda Saksamaal
1813 – Leipzigi lahing
märts 1814 – Pariisi vallutamine ja Napoleoni troonist loobumine
1814 – veduri edukas katsetamine
1814–1815 – Viini kongress
1815 – Saksa Liidu moodustamine
1815 – Napoleoni sada päeva
1815 – Waterloo lahing ja Napoleoni lõplik troonist loobumine
1817 – Wartburgis toimus rahvuslik meeleavaldus.
1818 – Ülesaksamaalise Üliõpilasliidu loomine

1820. aastad

1820 – Missouri kompromiss Ameerika Ühendriikides
1821 – Lõuna- ja Põhjaühingute loomine Venemaal
1822 – Kreeka iseseisvuse väljakuulutamine ja põhiseaduse vastuvõtmine
1822 – Chiose veresaun
1823 – Monroe doktriin Ameerika Ühendriikides
26. detsember 1825 – Detsembrimäss ehk dekabristide ülestõus Venemaal
1825 – New Yorgi osariigis kaevati lõpuni Erie kanal, mis tõmbas aastakümneteks käima osariigi majanduse
1825 – esimese kaasaegse raudteeliini käikulaskmine
1825–1855 – Nikolai I valitsemisaeg Venemaal

1830. aastad

1830 – Juulirevolutsioon Prantsusmaal
1832 – Hambachi meeleavaldus
1832 – parlamendireform Inglismaal
1834–1843 – kodusõda Hispaanias
1835 – esimese raudteeliini avamine Saksamaal
1837–1901 – kuninganna Victoria valitsemisaeg Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis
1838 – Rahva Harta Inglismaal

1840. aastad

1845–1852 – Iirimaa suur näljahäda ja kartulimädanikust põhjustatud ikaldus Euroopas
veebruar 1848 – revolutsiooni algus Itaalias
veebruar 1848 – revolutsiooni algus Prantsusmaal
märts 1848 – revolutsiooni algus Austrias ja Preisimaal
oktoober 1848 – Viini ülestõusu mahasurumine
detsember 1848 – Louis Bonaparte'i valimine Prantsusmaa presidendiks
1848 – Kommunistliku partei manifest
veebruar–juuli 1849 – Rooma vabariik
aprill 1849 – Ungari kuulutamine iseseisvaks riigiks

1850. aastad

1852–1870 – Teine keisririik Prantsusmaal
1853–1856 – Krimmi sõda
1854 – Ameerika Ühendriikides asutati Vabariiklik Partei
1855–1881 – Aleksander II valitsemisaeg Venemaal
1856 – Pariisi rahuleping
1858 – uue ajastu algus Preisimaal
1859 – Itaalia sõda Austriaga
1859 – John Stuart Milli "Vabadusest"
1859 – John Browni ülestõus

1860. aastad

1861 – Itaalia liitus 17. märtsil kuningriigiks
1861 – Venemaal kaotati pärisorjus
1861–1865 – Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide president
1861–1865 – kodusõda Ameerika Ühendriikides
1861–1878 – kuningas Vittorio Emanuele II valitsemine Itaalias
1. jaanuar 1863 – orjuse kaotamine konföderatsiooni osariikides
1864 – omavalitsus- ja kohtureform Venemaal
1866 – mustanahalised said kodanikuõigused Ameerika Ühendriikides
1866 – Veneetsia ühendamine Itaalias
1866 – Preisimaa võit sõjas Austriaga
1867 – teine parlamendireform Inglismaal
1867 – Põhja-Saksa Liidu moodustamine
1867–1876 – Ameerika Ühendriikides leidis aset Lõuna radikaalne rekonstruktsioon
1869 – Ameerika Ühendriikides valmis raudteeliin, mis ühendas maa ida- ja lääneosa

1870. aastad

1870 – Kirikuriigi ühendamine Itaalias
1870–1871 – Prantsuse-Saksa sõda
märts-mai 1871 – Pariisi Kommuun
1871 – Saksa Keisririigi väljakuulutamine
1871 – Otto von Bismarcki valitsemisaeg kantslerina Saksa Keisririigis
1872 – Kolmekeisriliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa vahel
1874 – Venemaal kehtestati üldine sõjaväekohustus
1875 – Prantsusmaa põhiseadus
1876 – Alexander Graham Bell leiutas telefoni.
1876 – Bulgaarias vallandus Aprilli ülestõus.
1876 – Montenegro, Serbia ja Bosnia kuulutasid Osmanite riigile sõja.
1876 – Austria-Ungari ja Venemaa keisririikide vahel sõlmiti 8. juulil salajane Reichstadti lepe.
1876–1877 – detsembrist jaanuarini toimus Konstantinoopoli konverents.
1877 – Austria-Ungari ja Venemaa keisririikide vahel sõlmiti 15. jaanuaril salajane Budapesti kokkulepe.
1877–1878 – toimus Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda, Venemaa vabastas peaaegu kõik Osmanite Euroopa valdused.
1877 – Rumeenia, kes lõi lahku Osmanite riigist, kuulutas 9. mail välja iseseisvuse.
1878 – sotsialistidevastane seadus Saksa Keisririigis.
1878 – San Stefano rahuleping kui Berliini lepingu eelleping allkirjastati 3. märtsil.
1878–1881 – Kosovo vilajetis asutati ametlikult 10. juunil 1878 albaania rahva õiguste kaitseks Prizreni liiga, mille Osmanite sultan otsustas 1881. aastal vägivaldselt lõpetada.
1878 – Berliini kongress ja sellel sõlmitud Berliini leping: Montenegrot, Serbiat ja Rumeeniat tunnustati rahvusvaheliselt alates 13. juulist de jure iseseisvate riikidena; rajati Bulgaaria vürstiriik.
1878 – Austria-Ungari keisririik viis enda väed juuni–oktoobri jooksul Bosnia ja Hertsegoviinasse, algas selle okupatsioon.
1879 – Thomas Alva Edison leiutas elektrilambi.

1880. aastad

1881–1894 – Aleksander III valitsemisaeg Venemaal
1881 – Rumeenia kuulutas 13. märtsil välja kuningriigi.
1882 – Serbia kuulutas 6. märtsil välja kuningriigi.
1882 – 20. mail loodi Saksamaa ja Austria-Ungari keisririikide ning Itaalia kuningriigi vahel Kolmikliit.
1884 – kolmas parlamendireform Inglismaal
1888–1918 – keiser Wilhelm II valitsemisaeg Saksa Keisririigis

1890. aastad

1890 – Ameerika Ühendriikides võeti vastu trustidevastane seadus.
1890 – uus semstvoseadus Venemaal
1893 – Inglismaal loodi Tööerakond
1893 – Prantsuse-Vene sõjaline liit
1894–1917 – keiser Nikolai II valitsemisaeg Venemaal
1895 – demonstreeriti esimesi filme
1898 – Ameerika-Hispaania sõda
1899–1902 – Inglise-Buuri sõda

19. sajand Eestis

Pikemalt artiklis 19. sajand Eestis

Eestis möödus 19. sajand Venemaa keisririigi koosseisus ning seda iseloomustasid sügavad ühiskondlikud, majanduslikud ja kultuurilised muutused. Sajandi alguses püsis seisuslik kord ning suur osa talurahvast oli pärisorjuses, kuid sajandi jooksul toimusid olulised reformid, mis parandasid talupoegade õiguslikku ja majanduslikku olukorda. Eestimaa kubermangus kaotati pärisorjus 1816. aastal ja Liivimaa kubermangus 1819. aastal, kuigi talurahva tegelik sõltuvus mõisatest vähenes järk-järgult. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine Liivimaa kubermangus. Talude päriseksostmist Eestimaa kubermangus alustati 1880. aastal.

Põllumajanduses suurenes turumajanduslik tootmine, rajati uusi tööstusettevõtteid ning paranesid transpordiühendused (1870. aastatel ehitati Balti raudtee). Linnade tähtsus kasvas ning hoogustus rahvastiku liikumine maalt linna. Linnadesse koonduv vaba tööjõud tõukas tagant tööstuse arengut. Kasvas viinatööstus ning tekkis tekstiilitööstus (suurim oli Kreenholmi Manufaktuur). Loodi ka teisi tööstusettevõtteid nagu näiteks Tallinna tselluloosivabrik, Lutheri vabrik ja Volta tehas.

1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Sajandi esimesel poolel panid rahvusliku ärkamise alusele haritlased ja kultuuritegelased. Sajandi teisel poolel tugevnes eestlaste rahvuslik eneseteadvus, hakati välja andma eestikeelseid ajalehti, loodi seltse ning kasvas huvi eesti keele, ajaloo ja kultuuri vastu. 1857–1861 avaldati rahvuseepos, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. 1869. aastal toimus Tartus I üldlaulupidu. Rahvusliku liikumise juhtfiguuride hulka kuulusid Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt ja Lydia Koidula.

Sajandi keskpaigas toimus usuvahetusliikumine. Mitmes piirkonnas kaasnes sellega ka ümberasumisliikumine. Pärast keiser Aleksander III võimuletulekut hakati senisest jõulisemalt rakendama venestuspoliitikat (venestusaeg). Hoolimata poliitilistest piirangutest suurenes eestlaste osalus hariduses, majanduses ja avalikus elus.

Inimesed

John Adams, USA president
Aleksander I, Venemaa keiser
Aleksander II, Venemaa keiser
Mihhail Bakunin, anarhismiteoreetik
Honore de Balzac, kirjanik
Ludwig van Beethoven, helilooja
Hector Berlioz, helilooja
Otto von Bismarck, Preisimaa ja Saksamaa kantsler
Napoleon Bonaparte, Prantsuse kindral, esimene konsul ja keiser
Camillo Benso Cavour, Piemonte ja Itaalia peaminister
Charles Darwin, evolutsiooniteooria looja
Benjamin Disraeli, Suurbritannia peaminister
Fjodor Dostojevski, kirjanik
Alexandre Dumas vanem, kirjanik
Alexandre Dumas noorem, kirjanik
Franz Joseph I, Austria-Ungari valitseja
Giuseppe Garibaldi, Itaalia vabadusvõitleja
William Ewart Gladstone, Suurbritannia peaminister
Vincent van Gogh, kunstnik
Victor Hugo, kirjanik
Thomas Jefferson, USA president
Pjotr Kropotkin, anarhismiteoreetik
Abraham Lincoln, USA president
Friedrich Nietzsche, filosoof
Karl Marx, kommunismiteoreetik
Klemens Wenzel Lothar von Metternich, Austria kantsler
Mutsuhito, Jaapani keiser
Napoleon III, Prantsusmaa keiser
Horatio Nelson, Briti admiral
Leopold von Ranke, kaasaegse ajalooteaduse looja
Nikola Tesla, leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik
Lev Tolstoi, kirjanik ja filosoof
Jules Verne, kirjanik
Oscar Wilde, iiri kirjanik
Victoria, Suurbritannia kuninganna
Arthur Wellesley, Wellingtoni hertsog, Suurbritannia väejuht ja riigimees
Wilhelm I, Saksamaa esimene keiser
Wilhelm II, Saksamaa kolmas ja viimane keiser

Avastused, leiutised ja uuendused

1820 – Fabian Gottlieb von Bellingshauseni ja Mihhail Lazarevi juhitud ekspeditsioon avastas Antarktika.