Naan

Naan

Gruusia lameleib shotis puri

Naan (ka India lameleib) on India köögist pärit pärmitainast tehtud valge lameleib.

Naani on valmistatud juba ammustest aegadest ka Myanmaris, Pakistanis, Bangladeshis, Afganistanis ja mujal. India aladele on see jõudnud islami ja pärsia kultuurimõjude kaudu, eriti Delhi sultanaadi ja mogulite ajal. Indias on see levinuim loodepiirkonnas, peamiselt Pandžabi osariigi aladel. Sõna "naan" pärineb pärsiakeelsest sõnast nān, mis on üldnimetus igasuguse leiva kohta.

Valmistamine

Naani valmistatakse nisujahust, kuivpärmist, võist, piimast, valgest suhkrust ja söögisoolast. Suhkrut, piima ja võid ei pruugi traditsioonilises naanis olla.

Naani tehakse tavaliselt kergitatud pärmiga, kuid kiiremaks valmistamiseks kasutatakse selle asemel vahel küpsetuspulbrit või söögisoodat. Siis nimetatakse seda rangema määratluse järgi kulcha’ks, kuid sageli öeldakse ka selle kohta "naan".

Kõigepealt valmistatakse tainas, mis jäetakse tunniks-paariks seisma. Tainast küpsetatakse kõrgel kuumusel (250–300°) tandooris ning see on ka põhjus, miks naani liigitatakse lameleivaks. Naan on valminult kerge, kohev ja kuldpruunide laikudega.

Naani sordid

• Tavaline naan – nisujahust valmistatud, koheva sisemusega ja paksu välisküljega.
• Küüslaugunaan – täidetud või ja küüslauguga, lihtne lisand toitudele.
• Kulcha naan – helbelise tekstuuriga, nisujahu asemel kasutatud rafineeritud valge jahu, jäikuse saamiseks võidakse täita kartuli või daaliga (eri kaunviljad).
• Peshawari naan – erinevalt teistest naanidest süüakse seda enamasti hommikusöögiks; pärit Pakistani Peshawari linnast, teistest naanidest kohevam, sisaldab mandleid, rosinaid ja kookospähklilaaste.
• Keema naan – täidetud vürtsika lamba- või kitselihaga, rikkalikult võiga pintseldatud, India kultuuris levinud.
• Roghri naan – pärit Afganistanist; tainale lisatakse rohkem õli, et saada pehme ja padjalaadne tekstuur, koosneb jahust, soolast, suhkrust, pärmist, piimast, seesamiseemnetest ja aed-mustköömne ehk nigella seemnetest.
• Võinaan – valmistamisel kasutatakse jahu, pärmi, soola, suhkrut ja jogurtit, määritakse võiga ja peale puistatakse küüslauku.

Ajalugu

Varaseim naani mainimine pärineb 14. sajandi India poeedi Amir Khusrau memuaaridest, kus ta nimetab muslimite toiduna kahte tüüpi naane: tunuki naan ja tanuri naan. Tunuki naan oli kerge või õhuke leib ning tanuri naan raske ja seda küpsetati tandooris. 1520. aastatel oli naan delikatess, mida said endale lubada peamiselt aadlikud ja kuningapere. 18. sajandiks oli naan Lõuna-Aasias mogulite aladel massidesse jõudnud.

Tänapäeval võib naani leida kogu maailmas Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida roogasid pakkuvatest restoranidest ning osta paljudest toidupoodidest.

Sarnased leivad

Naaniga sarnaneb Gruusia köögist pärit shotis puri, mida müüakse ka Eesti kauplustes.

Vaata ka

• Roti
• Lavašš
• Tandoor
• India köök

Välislingid

• "Mis on naan ja kuidas seda valmistada?" Õhtuleht, 9. september 2019