Loote v��raarenguid v�ivad p�hjustada mitmed tubakasuitsus sisalduvad ained. N�iteks p�hjustavad nikotiin s�ltuvust ning veresoonte ahenemist ja s�sinikmonooksiid hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
Lootel esinevad haiguss�mptomid on sageli tekkinud mitme aine koosm�jul ja seet�ttu on otstarbekas vaadelda tubakasuitsu toimet tervikuna.
�ks sagedasemaid suitsetamise tagaj�rgi rasedatel on enneaegne s�nnitus. See v�ib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt s�ndinud lapsed on n�rgemad ja neil esineb sagedamini nii f��silisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid s�nnitusi on maailmas 6�10 %, Tartus oli 1996. a-l 7,4 %).
Ka siis, kui pole tegu enneaegse s�nnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, n�rga tervisega ja v�tavad kergemini k�lge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, k�lmetuvad kergemini. Eriti n�rgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal.
Suitsetava vanema lapsel esinevad v��rutusn�hud, sest ilmale tulles peab ta loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud s�ltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult.
Halvemal juhul v�ivad tekkida lootel t�sisemad v��rarengud. Esimestel elun�dalatel on embr�o eriti tundlik v�liste m�jutuste suhtes ning siis v�ib ta tubakam�rgituse t�ttu v�ga kergesti hukkuda.
Elundite v�ljaarenemise perioodil v�ivad tekkida lootel kergesti vastavate elundite v��rarengud.
Kahel esimesel elun�dalal tekkinud arenguh�ired on drastilisemad: kahep�isus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elun�dalani tekivad peamiselt elundite v��rarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Hilisemas loote arenguj�rgus tekivad peamiselt loote kasvu- ja talitlush�ired. Kuid samas n�iteks silmad arenevad peaaegu kogu embr�onaalse arengu jooksul ja seega on n�gemine ka pidevalt v�ga ohustatud.
