Magneesiumoksiid
| Magneesiumoksiid | |
|---|---|
 | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | MgO |
| Välimus | valge pulber |
| Füüsikalised omadused | |
| Molaarmass | 40,30 g/mol |
| Sulamistemperatuur | 3073,15 K (2800 °C) |
| Tihedus | 3580 kg/m³ |
| Lahustuvus | veeslahustumatu, ei lahustu alkoholides, lahustub hapetes |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Magneesiumoksiid ehk magneesia, keemilise valemiga MgO, on anorgaaniline aine, kuulub oksiidide rühma. Magneesiumoksiid on aluseline oksiid, reageerib hapetega.
Magneesiumoksiid on kuubilise süngooniaga, kristallstruktuur on sama, mis haliidil.
Toodetakse magneesiumhüdroksiidi (sadestub mere- ja soolvetest töötlemisel alusega) kuumutamisel[1], mis põhjustab dehüdreerumist:
Mg2+ + 2OH– → Mg(OH)2↓
Mg(OH)2 → MgO + H2O
1 tonni MgO tootmiseks kulub ligikaudu 600 m3 merevett[1].
Magneesiumoksiidi toodetakse ka magneesiumkarbonaadi kaltsineerimisel[1]:
MgCO3 → MgO + CO2↑
Magneesiumoksiidi saab toota ka magneesiumkloriidi pürohüdrolüüsiga, nii saadakse kõrgpuhas peenepulbriline MgO sade[1]:
MgCl2 + H2O → MgO + 2HCl
Magneesiumoksiid on niiskustimav, niiskes keskkonnas magneesiumoksiid hüdreerub magneesiumhüdroksiidiks:
MgO + H2O → Mg(OH)2
Magneesiumoksiidi kasutatakse kuumakindlate (ehk refraktoorsete) materjalide, ehitusmaterjalide, väetiste, söödalisandite tootmiseks, reoveepuhastuses, paakumisvastase ainena (E530) ja teiste magneesiumiühendite tootmiseks.
