Vas'k

Vas'k

29	0 0 0 1 18 8 2
Cu 63,546
Vas'k

Vas'ken spektran nägui pala

Vas'k (Cu — cuprum latinan kelel) om kaks'kümne ühesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas, IB), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand ​

Vas'ken leviganduz Man kores om (0,78..1,5)·10⁻⁴ % massan mödhe, i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k), paksumb mi ičesündui raud, hobed i kuld. Nece metall om znamasine material lujas ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Löutud tegesed vas'kespäi datiruišoiš 9. voz'tuhaspäi EME. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad. Nügüd'aigan vas'ken tobj pala sase karj'ermahtol, metallan mülünd kivendos om 0,3..1,0 %.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Kävutase avaros veimiden materialaks elektrusen avaidusen jäl'ghe. Erased-se vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Fizižed ičendad

Ičesündui vas'k

Vaššen vanuimen turušk kämul

Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall (ruskedvauvaz hapandusen kertheta), diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas. Vas'ken hoik kerteh om vihandan-sinivauvhan mujun vauktuses.

Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).

Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ⁶³Cu (69,1 %) i ⁶⁵Cu (30,9 %). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden seičeme izomärad. Kaikiš hätkemb čihodai om ⁶⁷Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke, sid' ⁶⁴Cu-izotop (T_½=12,7 časud) i ⁶¹Cu (3,33 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas protonižen (52..55-izotopad) i β-čihodamižen kal't, kändasoiš nikelikš vai cinkaks (64-izotop molembikš).

Himižed ičendad

Metall reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke:

${\mathsf {2Cu+H_{2}O+CO_{2}+O_{2}\longrightarrow \ (CuOH)_{2}CO_{3}\downarrow }}$

Välläs koncentriruidud solmuiktusenke vezinikan peroksidan olendas:

${\mathsf {Cu+2HCl+H_{2}O_{2}{}\longrightarrow \ CuCl_{2}+2H_{2}O}}$

Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.

Vas'k segoitase koncentriruidud ammonijan gidrohapanduses, ammiakatoiden sädandanke:

${\mathsf {Cu{\xrightarrow {NH_{3}\cdot H_{2}O,O_{2}}}\ [Cu(NH_{3})_{2}]OH\rightleftarrows \ [Cu(NH_{3})_{4}](OH)_{2}}}$

Reagiruib raudan hloridanke(III):

${\ce {Cu + 2FeCl3 -> CuCl2 + 2FeCl2}}$

Ahtištab vähemb aktivižid metalloid niiden solišpäi, oz.:

${\mathsf {Cu+2AgNO_{3}{}\longrightarrow \ 2Ag+Cu(NO_{3}{})_{2}{}}}$

Kacu mugažo

• Bronzaig

Irdkosketused

• Vas'k webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz vas'kes Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)