Valentinip�ev, s�brap�ev - 14. veebruar

Eestisse j�udis see vana t�htp�ev Soome vahendusel alles 1980. aastate l�pul ja sai siin s�brap�eva jooned. Esmalt hakati valentinip�eva t�histama lasteaedades ja koolides, kus toimusid valentinilaadad, kleebiti �ksteisele otsaette s�damekesi ja avati valentini- postkontor v�i saadeti valentinip�eva tervitusi ning kaarte �petajatele ja s�pradele. Kes saab rohkem s�brakirjakesi, see on oma r�hmas tunnustatud. Vanemad inimesed kingivad lillede k�rval �ksteisele kosmeetikat ja majapidamisriistu. Tavaliselt toimub sel p�eval ka temaatilisi pidusid ja koosviibimisi.

Valentini- v�i s�brap�eva sisuks on meil �ldse l�hedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli p�ev p�hendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest m�rku v�i tehti kingitusi: L��ne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmap�eva.

Meil m��akse 14. veebruaril ehk s�brap�eval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. R�hutatakse ka tava kinkida s�pradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja s�numite k�rval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva k�igist kauplustest. Viimasel ajal on internetis lai valik e-kaarte, millest osa on �sna humoorikad ja millega saab tervitada kaugel asuvaid s�pru. Uus tava on n�iteks valentinip�eva kaartide v�istlus, mille algatas Eestis Postimees.

S�brap�eva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist v�rvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. S�brap�eval on noorte k�rval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest l�ppude l�puks on tegemist v�imalusega osutada headele tuttavatele ja s�pradele t�helepanu.

Iga kool leiab muidugi oma v�imalused p�eva t�histamiseks. Audentese kool on seda teinud n�iteks j�rgmiselt:

2001: Audentese Erag�mnaasium t�histas valentinip�eva mitme ettev�tmisega. Kahel p�eval kandsid �pilased punast riietust v�i mingit valentinip�eva s�mbolit. K�ik �pilased said endale rinda s�damekujulise numbri. Suurde punasesse postkasti v�is j�tta tervitusi oma lemmikutele. Iga koolip�eva l�pus avati postkast ja jaotati kirjad. Inglise keele tunnid olid p�hendatud tava tutvustamisele. Toimusid klassidevahelised konkursid nii suure kaardi valmistamises s�brap�eva tervitusega kooliperele kui ka ingliskeelse luuletuse konkurss.

2002: Selgi aastal toimus s�brap�eva t�histamine, mis eelk�ige toimub t�nu inglise keele �petajatele. Taas toimus kirjavahetus ja klassiuste kaunistamine valentinip�eva s�mboolikaga.

Kuna s�brap�ev kattus vastlap�evaga, olid need kaks s�ndmust teineteisega seotud. Nende t�htp�evade raames toimusid ka v�istlusm�ngud (�ues polnud lund!). Populaarseim oli pannkoogijooks, mis t�i nii osav�tjatele kui vaatajatele palju osalemis- ja kaasaelamisr��mu.

P�ha Valentin

Katoliku kirik tunnustab v�hemalt kolme erinevat Valentini, kes surid 14. veebruaril m�rtrisurma, kaks neist 3. sajandil. Levinuim on valentinip�eva seostamine Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja s�dureid, eirates keiser Claudius II k�sku. Legendi j�rgi saatnud ta enne hukkamist 14. veebruaril 270. aastal armsamale kirja allkirjaga "Sinu Valentin". T�nini kasutatakse seda v�ljendit valentinikaartidel. 496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinip�evaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal j�ttis paavst Paulus VI aga p�eva uuesti kalendrist v�lja.

V�idetavalt tuleneb p�ev paganlikust viljakusp�hast, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Festivali ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja visata neid urni. Sealt t�mbasid neid loosina v�lja mehed ja asusid kirjutajat j�litama. Selline loosiga valentinide valimine kestis 18. sajandini. Ka on p�eva algup�ra seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama kohaselt juhtus 14. veebruaril.

Valentinikaardid

Kirjutatud kaartide algust seostatakse Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangistuses viibides kirjutas oma naisele romantilisi v�rsse. 16. sajandist levisid laialt v�rvilisele paberile v�rviliste tintidega kirjutatud valentinikaardid. Mitmed toonased motiivid ja v�tted on tuntud t�nini: paberist l�igati v�lja kujundeid; neile kirjutati salmikesi, mille v�rsside esit�hed moodustasid armsama nime; salmikestes oli osa s�nu asendatud piltidega, nii et kokku moodustus paras piltm�istatus.

1800. aastate alguses hakkasid levima mustvalged tr�kikaardid, mis muutusid kiiresti v�ga populaarseks, sest sel ajal polnud tunnete otses�nu v�ljendamine kombekas. Pikapeale kujunesid valentinikaartidest t�elised kunstiteosed, mida ilustati siidi, lillede, kullalehtede ja tr�kitud v�i joonistatud Cupidoga, kellest sai valentinip�eva maskott.

1800. aastast kehtestati USAs kaartide saatmiseks pennine mark, M�rkigem veel, et t�naseks on USAs Howstuffwork andmetel �le 2000 kaarditr�kkali. Nagu j�uluvanale saab kaardi saata J�ulumaalt, nii on v�imalik valentinikaarti saata Armastusemaale Coloradosse v�i seda sealt tellida.

Valentinis�mbolid

Valentinikaartidelt vaatab vastu kogu Euroopa armastuss�mboolika, alustades Cupidost, Venuse pojast.

T�nini kasutatakse s�dames�mboolikat. S�da oli varasema ettekujutuse j�rgi emotsioonide, hinge ja armastuse asupaik.

Punased roosid kui Venuse lemmiklilled ja suurte tunnete s�mbol.

Pits kui daamide taskur�ti ��ristaja. Taskur�tte kasutati kirglike tunnete v�ljendamiseks ja selle kaudu oli pits �htlasi armus�num.

Armus�lmed ehk lihtsalt s�lmed t�histavad tugevat �hendust inimeste vahel.

Tuvid kui armastajate s�mbol.

X kui suudluse s�mbol, tuntud alates keskajast. Algselt t�mbasid paberile X-i allkirja asemel need, kes kirjutada ei osanud. Tunnistajate juuresolekul suudles allkirjastaja �sjajoonistud m�rki. X on ka Kristuse s�mbol.

Mida mujal tehakse

Valentinip�eva t�histamine on laialt levinud kogu Euroopas ja ka Ameerikas. USAs saadetakse aastas �le 1 biljoni valentinikaardi ehk veidi v�hem kui j�ulukaarte. Armunute p�hana, millega on seotud palju tunnuslikku s�mboolikat, on ta olnud tuntud aastasadu. On t�heldatud, et kui kaarte saadavad enamasti naised, siis mehed kingivad sel p�eval lilli ja �okolaadi. Tegemist on suure kinkimisp�evaga.

Inglismaal riietusid paari sajandi eest lapsed t�iskasvanutena ja k�isid uste taga valentinisalmikesi laulmas.

Valentinilillede kinkimise kommet ja lilles�mboolikat seostatakse Rootsi kuninga Karl II-ga, kelle huvi p�rsia lillede keel vastu muutis selle Euroopas populaarseks. 18. sajandil avaldati arvukalt lilleleksikone, mille abil sai m�ista lillede s�mboolikat ja t�lgendada lillekimpu k�tketud s�numeid. Lillekeel oli veel k�mnendi eest lihtsustud kujul �ks neid saladusi, mida t�drukud oma salmikutesse ja salakaustikutesse kopeerisid.

Valentinip�eval m�ngiti s�bram�ngu. J�geva G�mnaasium:

14.veebruar, valentinip�ev m��dus meie koolis nagu igal aastal: punaseid riideid kandvad �nnelikud �pilased, uudishimulike sagimine postkastide �mber, kaartide saatmine. Kuid ometi oli ka midagi enneolematut nimelt oli �pilaste jaoks v�lja m�eldud S�BRAM�NG. Osa v�tsid 9a, 9b, 10a, 10b, 11a, 11b ja 12a klass. M�ngu alustati kolmap�eval, kui klassides loositi iga�hele v�lja s�ber, kellele tuli kolme p�eva jooksul �llatusi valmistada ja kallistusi jagada. M�ngu m�te oli saada l�hedasemaks oma klassi �pilastega, r�hutada nende vajalikkust ning s�pruse t�htsust.

Kolme p�eva jooksul oli osalejatel v�imalus oma s�pru �llatada, saates kellegi neid kallistama, pai tegema v�i midagi ilusat �tlema. Esialgu pidi k�ik olema anon��mne. Alles reedel, s�brap�eval, v�is minna klassikaaslase juurde, kinkida talle kaardi, komme, �okolaadi ning teha h�sti suure kalli!

Osalenud �pilastele meeldis uus m�ng v�ga, oli huvitav arvata, kes on see salajane s�ber, kes �llatusi teeb. Ootus ja salap�ra tegid selle p�eva meeldej��vaks ning eriliseks. Juba mitu p�eva enne uuriti m��da klassi, kes on kelle s�ber selles m�ngus. Kurb oli vaid see, et k�ik �pilased polnud osalemisel akitivsed v�i puudusid sel p�eval koolist, nii j�i m�nel kahjuks �llatus- ja r��mumoment olemata. Kuid neil, kes m�ngust osa v�tsid, ei tulnud sugugi kahetseda: oli hea kellelegi r��mu valmistades tema t�htsust r�hutada ning v�ikese kingitusega sel p�eval s�pra r��mustada.

Kaisa Kukk, http://www.joggym.edu.ee/alterego/2003_1/valentinip2ev.htm

�lle Toode kirjutab Itaalias valentinip�evale j�rgnevast �ksikute p�hast

Eestis on valentinip�ev tuntud enam s�brap�evana, kuid enamikus riikides t�histatakse seda siiski armunute p�hana. Nii ka Itaalias, kus end valentinip�eval t�rjutuna tundvad �ksikud on koondunud �ksikute �hingusse ning otsustanud armunute p�evale vastukaaluks hakata t�histama ka ��ksikute p�ha�.

Armunuid �listava valentinip�eva roosamannalikest pidustustest ja igal poeaknal ilutsevatest pitsilistest punastest samets�dametest t�dinenud kaasata itaallased on otsustanud ka endale oma kaitsep�haku valida ning valentinip�evale j�rgnevat p�eva, 15. veebruari, "�ksikute p�hana" t�histada.

Nii nagu �ksikute p�ha pole Itaalias ametlikult p�haks kuulutatud, nii pole ka �ksikute kaitsep�hakule, m�rtrisurma surnud p�ha Faustinole ametlikult ka �htegi imetegu omistatud. Legend r��gib aga, et Faustino oli vana-rooma v�itleja, kes meie aja j�rgi esimesel sajandil koos oma s�bra Giovitaga mitmeid imetegusid korda saatis. K�ige enam kuulsust t�i noormeestele see, et mitmel korral, kui nad v�itlusareenile kiskjatele s��daks visati, n�gid pealtvaatajad, kuidas raevutsevad l�vid selle asemel, et Faustino ja Giovita maha murda, hoopis nende jalge ette rahulikult puhkama heitsid.

Pea 15 sajandit hiljem, 1438. aastal, kui Visconti v�ed P�hja-Itaalias Brescia linna piirasid, olevat s�jameeste teele ootamatult ilmunud kaks noormeest � v�idetavalt ilmutasid end piirajatele just Faustino ja Giovita, mispeale Visconti v�ed hirmunult p�genesid. Nii kuulutati p�ha Faustino ja p�ha Giovita Brescia linna kaitsep�hakuiks.

Itaalia �ksikute �henduse ehk organisatsiooni nimega �San Faustino Single Pride Association� l�id protestiks valentinip�eva vastu neli s�brannat Milanos paar aastat tagasi, peagi soovis selle liikumisega liituda aga �ha uusi inimesi.

Praegu on Itaalias �ksikute �henduses selle presidendi Anna Maria Falbo kinnitusel pea 2500 registreerunud liiget, enamik neist on �le 35-aastased inimesed, kellest paljudel luhtunud perekonnaelu juba seljataga. Viimasel aastal on organisatsiooniga liitunud ka �ha enam nooremaid �ksildasi.

Nii tegeleb see esmalt n-� naljap�rast loodud �hendus praegu k�llalt t�siste probleemidega, mida �ksikute p�hal on plaanis avalikkusele teadvustada.

�henduse presidendi Anna Maria Falbo kinnitusel elab umbes viiendik itaallastest �ksi v�i kasvatab �ksikvanemana last, riik ei tee neile n�iteks kodu soetamisel aga mingeid soodustusi, nagu teeb abielupaaridele. Hoolimata oma sissetuleku suurusest pole vallalistel �igust lapsi adopteerida. Falbo s�nul peavad kaasata inimesed seevastu riigile maksma vallaliste maksu. �ksikutele on kehtestatud isegi k�rgem pr�gil�iv. Falbo hinnangul on aga �ksikuid diskrimineeriv ka n�iteks see, et �he inimese hotellituba on alati kallim kahe v�i kolme inimese toast.

Paljud �ksikud kinnitavad aga siiski, et �ksikustaatus on nende endi valik, mis on neid elus kaugemale aidanud. Nii annab �ksikute �hing Itaalias homme silmapaistvaimale �ksikule v�lja ka nn �Aasta �ksiku� tiitli.

�le Itaalia toimuvad �ksikute p�eval paljudes linnades mitmesugused �ksikute peod. Kes aga �ksikute p�ha eelistab rahulikult kodus veeta, nendel soovitab Itaalia �ksikute �hing sel p�eval lugeda ka eesti keeles ilmunud �ksikute kultusteoseid - Helen Fieldingu "Bridget Jonesi p�evikut" v�i Nick Hornby halehumoorikat romaani ��hest poisist�.

Postimees, reede 14.02.2003

Vt veel valentinip�eva kohta

http://people.howstuffworks.com/valentine.htm

Miksike: http://miksike.ee/lisa/pidu/valentinipaev/sobrapev.htm
http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/Valentinipaev_Eestis.html

Lisa enda kommentaar t�htp�eva kohta | Loe selle t�htp�eva kommentaare