Budapest

Budapest
Budapest
ungari	Budapest
slovaki	Budapešť
jidiši	בודאַפּעסט
	Päripäeva ülevalt: Buda paleekompleks ja Mátyási kirik öövalgustuses Belvároses, Várkert Bazár ja Doonau jõge ületav Széchenyi kettsild, Ungari parlamendihoone, Nyugati pályaudvar
	Budapesti lipp Budapesti vapp
	Pindala: 525,16 km²
	Elanikke: 1 685 209 (1.01.2025)
	Koordinaadid: 47° 30′ N, 19° 2′ E

See artikkel räägib Ungari pealinnast; George Ezra laulu kohta vaata artiklit Budapest (George Ezra laul)

Budapest on Ungari pealinn. See on riigi suurim ja rahvastatuim linn. Umbes 1,8 miljoni elanikuga on see Euroopa Liidu suuruselt üheksas linn. Budapest moodustati 1873. aastal, kui liideti Buda, Pesti ja Óbuda.

Alates 1934. aastast hakati linna kutsuma spaalinnaks. Kolm aastat hiljem korraldati Gellérti vesiravilas esimene rahvusvaheline balneoloogia kongress.^[2] Budapestis on rohkem kuumaveeallikaid kui üheski teises maailma pealinnas. Samas on see Euroopa peaaegu kõige merekaugem linn: Aadria mere rannikulinnad asuvad sealt üle 500 km kaugusel.

Kliima

Kevadel hakkab lumi Alpides korraga sulama ja võib põhjustada Budapestis üleujutusi, millest suurim toimus 1838. aastal (1838. aasta Pesti üleujutus).

Asend

Budapest asub Doonau jõe keskjooksu mõlemal kaldal, Ungari keskmäestikus ja Kesk-Doonau madalikul, Dunántúli ja Alföldi tasandiku vahel.

Linnasisesed jõesaared

Haldusjaotus

Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks (ungari kerület), mis on tähistatud Rooma numbritega (I–XXIII). Need jagunevad omakorda linnaosadeks (ungari városrész).

Ajalugu

Pikemalt artiklis Budapesti ajalugu

Paleoliitikum (50 000 – 10 000 eKr)

Kõige varasemad asukad Budapesti alal olid neandertallased (Homo neanderthalensis), kes saabusid varase kiviaja keskpaigas. Érdi kõrglaval paljastus nende avatud laagriplats, mis koosnes kahest uuristatud süvendist maapinna tufis. Lisaks on täheldatud, et eelajalooline inimene külastas paika korduvalt. Laagriplatsilt leiti jahitud saakloomade säilmeid ja luid, sealhulgas väljasurnud liikide omasid. Lisaks on leitud kivist töövahendite kilde. Laager rajati viimase Würmi jäätumise ajal ja selle leiud on umbes 50 000 aastat vanad. Hooaegadel kasutatud varjualune avastati Remete ülemisest koopast. 1997. aasta väljakaevamised Corvini väljakul osutasid, et väike salk neandertallastest jahipidajaid olid end sisse seadnud ka iidse Doonau jõesängi kõrvale.

Budapestis Farkasrétis avastati üks Euroopa vanimaid kaevandusi. Eelajalooline inimene kaevandas kitsas orus, tänapäevase Denevéri tänava kohal ümaraid ränikivist mügaraid. Nende väljakiskumiseks kasutati hirvesarvedest tööriistu ja peenestamiseks kvartsiidist käsikirveid, mille järel tahuti mügaraid kivist tarvikutega. Kaevandust kasutati enne viimast jäätumist ligikaudu 40 400 aastat tagasi.

Eelajaloolistele inimestele viitavaid leide on leitud ka hilisest kiviajast Hegyalja tänavalt.

Neoliitikum (5400–4000 eKr)

Esimesed alalised asulad Budapesti piirkonnas rajasid nooremal kiviajal kogukonnad, mis koosnesid toitu varuvatest nüüdisinimestest (Homo sapiens). Kõige varasemad külad moodustusid Kesk-Euroopa sirgkeraamika kultuuri esindajatest. Nende esemeid on leitud üle Pesti üleujutusala kõrgunud Buda terrassilt, Doonau-äärsete allikate kõrvalt, mis voolasid kõrgendikelt alla jõkke. Selle epohhi varaseim asula on leitud Óbudast Arany-hegyi oja madalikult. Hiljem kujunes välja tihedam asulavõrgustik, kui piirkond muutus oluliseks kontaktalaks Transdanuubia kultuuri ja Ida-Ungari vahel. Avastatud on inimnägusid kujutavaid anumaid, millel olid tähtsad rollid usukultuslikes rituaalides.

Asundused koosnesid majadest, mis olid konstrueeritud püstiste puidust raamistike ümber. Elatus põhines põllumajandusel ja loomakasvatusel. Koduste tegevuste kohta on leitud vihjeid ketramisest, kudumisest ja keraamika tootmisest. Surnuid maeti ajutiselt kasutamata või mahajäetud asulapiirkondadesse. Usku hauatagusesse ellu väljendasid haudadesse pandud anumad, mis sisaldasid toitu ja jooke teekonnaks teispoolsusse. Samuti on leitud tõendeid rituaalselt maetud loomade ja inimeste kohta.

Neoliitikumi lõpus kuulus Budapesti piirkond Lengyeli kultuuri (4700–4000 aastat eKr) levialasse. See kultuur on saanud nime esimese Transdanuubias välja kaevatud leiukoha järgi. Tänapäeval on Budapesti piirkonnast selle kultuuri kohta teada vaid mõned juhuleiud.

Vaseaeg (4000–2500 eKr)

Varajasel vaseajal asustasid Budapesti piirkonna inimrühmad, kes jätkasid noorema neoliitikumi traditsioone. Materiaalse elu järkjärgulise muutumise kõrval muutusid toimetulekumustrid, mida märgivad väiksemad, kuid lühema elueaga asulate välimused. Enamik teadaolevaid piirkonna asulaid pärinevad vaseaja keskelt ning neid on võimalik seostada Ludanice'i kultuuriga, mis levis Edela-Slovakkias (umbes 4000 eKr). See rahvas asustas Buda mäekülgede koopaid, kuigi mõned asulad on leitud ka madalamal asuvate voolusängide kõrvalt. Nende keraamika kujundusviisid viitavad kokkupuudetele naaberkultuuridega. Peale mõne haua ei ole leitud sellele inimrühmale kuuluvaid matmispaiku. Karpaatide nõost ja Ungari pealinna aladelt on leitud mitmeid vasest valmistatud esemeid, mille koondumine neile aladele märkis jõukuse kasvu. Keskmise vaseaja teisel poolel asustasid Budapesti alad hoopkeraamika kultuuri esindajad. Nende kohalolekut tõendab mõni üksik juhuleid eri asukohtades.

Vaseaja viimane järk (3500–2500 eKr) tõi lõunapoolsetelt lagendikelt Badeni kultuuri saabumislaineid. See kultuur hõlmas enamuse Karpaatide nõost. Nende asundused Doonau jõe ning väiksemate ojade ääres peegeldavad rahumeelset ja agraarset populatsiooni, mida iseloomustavad eri tüüpi maapealsed majad. Inimeste majandus põhines põllumajandusel ja loomatalitusel. Badeni kultuuris oli komme ohverdada matuseriitustel loomi. Selle kultuuri hauad sisaldasid nii kremeeritud kui ka maetud säilmeid ja hauatagusesse ellu kaasa pandud esemeid. Võrreldes varasema perioodiga kasutati Badeni kultuuris üha vähem vaske.

Lõunast saabunud Kostolaci kultuuri leiud osutavad selle kultuuri samaaegsele ja Badeni kultuurile järgnenud eksisteerimisele.

Pronksiaeg (1200–800 eKr)

Hilise pronksiaja lõpus kuulusid Transdanuubia ja Budapest Kesk-Euroopa Urnfieldi kultuuri provintsi. Sellel ajal toimus suur õitseng metallurgias ja kaubanduses. Mitmesaja hauaplatsiga kalmistud ning külatüüpi asundused peegeldavad rahu ja majandusliku heaolu perioodi.

Békásmegyeris avastati märkimisväärne Urnfieldi kultuuri Váli populatsiooni kalmistu. Hauapanuste rikkus peegeldab Budapesti piirkonna geograafilist olulisust ja pikamaa kaubanduse tähtsat rolli piirkonnas. Peaaegu kõik kalmed sisaldasid kremeeritud säilmeid, kuid oli üks haud, kus neid polnud. Tuleriidal põletatud surnute tuhad olid paigaldatud personaliseeritud ornamentidega urnidesse või kraabiti vastavad sümbolid kalmeaukude põhja. Lai valik ainulaadseid anumaid ja esemeid annavad ülevaate Váli populatsiooni religioossetest vaadetest. Kalmetest on välja kaevatud üle kahekümne saapa- ja linnukujulise urni, mida kaunistasid pronksist needid. Anumatesse puuriti sisse auk, mille kaudu sai uskumuse järgi lahkunute hing teispoolsusse põgeneda. Kalmed kaeti kivist või lubjakivist plaatidega, mõnikord asetati lahkunu hoopis kastikujulisse kambrisse.

Rauaaeg (800–300 eKr)

Varajasel rauaajal kuni keldi hõimude saabumiseni oli Budapesti piirkond erinevate kultuuride kohtumispaik. Transdanuubia asustasid pannonid. See oli populatsioon, kes rääkis illüürlaste keelega suguluses olevat keelt ning moodustus kohalikust Urnfieldi kultuurist ja läänest saabuvatest inimrühmadest. Samal ajal arenes Ungari Suur-lagendikul etnilisel ja kultuurilisel alusel stepilik eelsküüdi kultuur. 6. sajandil eKr oli viimane suuresti mõjutatud Lõuna-Venemaa tasandike sküütide kultuurist. Sajandi keskel määrasid illüüria-sküüdi rahumeelsed või vaenulikud suhted põhiliselt kindlaks Budapesti esiajaloo. Kuigi Doonaust sai piirijõgi, säilitasid selle koolmekohad enda endise majandusliku tähtsuse. Esile kerkis põhiline sküüdi asula Rákospalota tänapäevase Pesti alal.

Indoeuroopa keelkonda kuuluvad keldid saabusid Budapesti piirkonda 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr. Esimesed väiksed inimrühmad asusid elama Doonau koolmekohtadesse. 1. sajandil eKr asustasid Eravisci keldid jõe parema kalda. Nende agraarasulaid on leitud Békásmegyerist kuni Nagytétényni. Väiksed grupid asustasid Buda künkad ja Csepeli saare. Leitud on tõendeid laialdase potiketrade, rauast tööriistade ning esmaste vermitud müntide kasutusest. Gellérti mäelt paljastus kindlustatud kaitsevalliga (oppidum) hõimukeskusest asula. Seda peetakse Budapesti piirkonna esimeseks tõeliselt linlikuks asulaks. Kuigi selle hävitasid roomlased 1. sajandi keskel pKr, kasutati seda religioosse keskusena kuni 3. sajandi lõpuni. Järk-järgult latiniseeritud elu külades kestis kuni hilise 2. sajandini ja sedagi Rooma impeeriumi raamistikus.

Rooma-aegne sõjaväelaager Aquincum (1.–5. sajand pKr)

Pikemalt artiklis Pannonia (Rooma provints)

Budapesti linna ajalugu algab 89. aastal, kui roomlased rajasid praeguse Óbuda linnaosa põhjaossa Aquincumi sõjaväelaagri. Algul oli see eraviskide asula. Kohalikud olid keldi ja illüüria rahvad. Aquincumist sai 106. aastal Rooma 2. leegioni asukoht ja Alam-Pannoonia pealinn. Laagri ümber kerkis vahitornidega sõjaväelinn ja selle kõrvale munitsiipium ehk tsiviillinn, millest on suur osa siiani säilinud.

Pikemalt artiklis Óbuda

Aquincum purustati Markomanni sõjas. Linna taastamine edenes eriti Septimius Severuse ajal ja sõjaväelinnast sai koloonia. Umbes 400. aastal viidi sõjavägi Galliasse ja Aquincum jäeti hunnidele.

Aquincumis on korraldatud süstemaatilisi väljakaevamisi 1854. aastast. Välja kaevati munitsiipium koos era- ja avalike hoonete (termid, Mithra pühamud) jäänustega. Ehitisi kaunistasid maalid, mosaiigid, käsitöötooted jne, sealhulgas orel. Välja kaevati asehalduri palee, sõjaväelinna varemed ja mõlemad amfiteatrid. Üksikleide hoitakse praegu tsiviillinna alal asuvas muuseumis.

Keskaeg (9. sajand – 1541)

Suure rahvasterändamise ajal läbisid piirkonda nii germaani hõimud kui ka lombardid, avaarid ja slaavlased. Ugri keelerühma kuuluvad ungarlased saabusid Ida-Euroopa steppidest üle Karpaatide tänapäevasesse Budapesti 9. sajandil, umbes 896. aastal. Aastatel 1241–1242 rüüstasid mongolid nende asundust. Taasasutatud linnakust sai 15. sajandil üks humanistliku renessansskultuuri keskusi. Aastatel 1361–1541 oli Buda linn Ungari kuningriigi pealinn.

Uusaeg (1541–1918)

1541. aastal vallutasid Buda linna osmanid, kes aeti linnast välja 1686. aastal. Peale seda sai Budast taas Ungari pealinn.

Pärast Mohácsi lahingut ja ligi 150 aastat kestnud Osmanite valitsusaega paranes linnas üldine heaolu, mis viis Buda ja Pesti linna liitmiseni 1873. aastal. Keiser Franz Joseph I allkirjastas vastava määruse 22. detsembril 1872. aastal. Budapesti kuldajal ehitati kesklinnas historitsistlikud (ohtrasti uusbarokkarhitektuuri näiteid) ja juugendlikud elamukvartalid ning rajati maailma vanuselt teine metroo (1896). See kõik tõi kaasa majandusliku, kultuurilise ja intellektuaalse esiletõusu. Budapesti suurehitus oli seotud nn 1896. aasta millenniumipidustustega, millega mälestati tuhande aasta möödumist Pannoonia madaliku hõivamisest ja Ungari riigi rajamisest. Ehitusprojekt hõlmas Andrássy avenüü laiendamist ja renoveerimist ning Budapesti metroo esimese liini (Földalatti) rajamist. Arenesid ka kaubandus- ja tööstussuhted. Näiteks elektrotehnikat tootvas tehases Ganz töötas sajandivahetusel 1200 töötajat.

Pikemalt artiklites Kangelaste väljak, Budapesti metroo ja Andrássy avenüü

Austria-Ungari kaksikmonarhia ajal kuni 1918. aastani oli Budapest Austria-Ungari suurriigi liitpealinn, kus asus otse Austria keisrile alluv Ungari kuningriigi troon.

Juutlus

Pikemalt artiklis Aškenazi juudid

Oma suure juudi kogukonna pärast kutsuti linna 20. sajandi alguses tihti Juudi Mekaks või Judapestiks. 1900. aastal elas neid linnas 23,6%. Saksa okupatsiooni ajal surmati ligi kolmandik juutide kogukonnast. Siiski õnnestus Šveitsi diplomaadil Carl Lutzil päästa kümneid tuhandeid kohalikke juute, väljastades neile Šveitsi kaitsepabereid ja kuulutades osa linna hooneid Šveitsi kaitsealusteks territooriumiteks. Paljud pääsenud emigreerusid teise maailmasõja lõppedes Lääne-Euroopasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Iisraeli.

Uusim aeg (1918 – tänapäev)

Pärast esimest maailmasõda ja Austria-Ungari impeeriumi kokkuvarisemist kuulutas Ungari välja iseseisvuse ning Budapestist sai Ungari Vabariigi pealinn.

Teise maailmasõja ajal, 1944. aastal hävines osa linnast Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide õhurünnakutes. 24. detsembrist 1944. aastal kuni 13. veebruarini 1945. aastal oli linn piiramisrõngas, mis on tuntud kui Budapesti piiramine. Linn kannatas Nõukogude Liidu ja Rumeenia vägede rünnakute all, samal ajal kui kaitsepositsioonid olid sisse võtnud Saksamaa ja Ungari sõdurid. Konfliktis kaotasid rohkem kui 38 000 linnaelanikku oma elu ning sakslaste vasturünnakutes purustati kõik jõge ületavad sillad. Tuhanded juudid hukkusid koonduslaagrites, kuid mõnel õnnestus tänu Šveitsi ja Rootsi diplomaatidele pääseda.

Pärast natsionaalsotsialistliku Saksamaa kapituleerumist allutati Budapest Moskva kommunistliku režiimi mõjusfääri. 1956. aastal toimus Budapestis raudse eesriide taga Ungari ülestõus. Pärast NSV Liidu lagunemisprotsessi algust kannab riik 1989. aastast taas nime Ungari Vabariik, mille pealinn on Budapest. 1991. aastal lahkusid Ungarist Nõukogude väed.