close
Mine sisu juurde

Lennukikandja

Allikas: Vikipeedia
Image
USS Stennis ja HMS Illustrious
Image
Leekides Grumman F6F-3 Hellcat lennukikandjal USS Enterprise (CV-6) (10, november 1943. aasta). Meeskonnaliige päästab kabiinist pilooti.
Image
NAM Atlântico on Brasiilia lennukikandja, mis asendab NAe São Paulo.
Image
Itaalia lennukikandja Cavour

Lennukikandja ehk lennukiemalaev on suur sõjalaev, mis on ehitatud lennukite ja kopterite lendudeks ja alaliseks paiknemiseks pardal. Praktiliselt on tegemist ujuva lennuväljaga.

Üldkirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tavaliselt on lennukikandjad mereväe suurimad laevad. Üldjuhul liiguvad nad koos väiksema või suurema saatelaevastikuga, olles ise lipulaevaks.

Lennukikandja ülatekk on ühtlasi lennutekk, millel on üks või mitu lennurada ning õhusõidukite parkimiskohad. Õhusõidukitele on üldjuhul ette nähtud lennuteki all ka angaaritekk, kuhu on võimalik ümber paikneda vastava lifti abil.

Kasutus

[muuda | muuda lähteteksti]
Image
Nüüdisaja lennukikandjaid

Praegu tegutseb maailmas 22 lennukikandjat. Lennukikandjad kuuluvad Ameerika Ühendriikide, India, Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Brasiilia, Itaalia, Tai ja Suurbritannia relvastusse. Lisaks kuulub Hiina Rahvavabastusarmeele endine Nõukogude lennukikandja Varjag. Uusi lennukikandjaid arendavad Hiina RV, Prantsusmaa, India, Venemaa, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.

Lisaks on Austraalia, Brasiilia, Prantsusmaa, India, Itaalia, Jaapani, Hollandi, Lõuna-Korea, Hispaania, Suurbritannia ning Hiina Rahvavabariigi mereväes laevu, mis suudavad kanda mitut kopterit. Neid nimetatakse ka kopterikandjateks.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed katselised õhkutõusmised laevalt ja maandumised laevale tehti Ameerika Ühendriikide mereväes 1910. ja 1911. aastal. Transpordialusest ümber ehitatud Jaapani lennukikandjalt Wakamiya toimusid 1914. aasta 5. septembril esimesed merelt lähtunud õhurünnakud Saksa sihtmärkidele Tsingtao piiramisel Hiinas.

Esimene lennukikandjaks ehitatud laev oli HMS Ark Royal, mis valmis 1914. aastal. Seda kasutati esimese maailmasõja ajal. Teise maailmasõja ajal oli ameeriklastel juba 7 lennukikandjat. Jaapanil oli teise maailmasõja alguses 10 lennukikandjat.

Lennukikandjaid on kasutatud Vabadussõjas, Falklandi sõjas, Lahesõjas ja liitlasvägede Iraagi invasioonis 2003. aastal.

Lennukikandjate klassid

[muuda | muuda lähteteksti]
Brasiilia (1)
  • NAM Atlântico (A 140): 21 500-tonnine endine Briti lennukikandja HMS Ocean (vette lastud 1995), ostetud 2018.
Prantsusmaa (1)
India (1)
Itaalia (2)
Venemaa (1)
Hispaania (2)
Tai (1)
  • HTMS Chakri Naruebet: 11 400-tonnine lennukikandja, mis põhineb Hispaania Principe De Asturias disainil. Teenistusse arvatud 1997. See on praegu teenistuses olevaist lennukikandjaist väikseim.[viide?]
Suurbritannia (1)
  • HMS Illustrious: 22 000-tonnine STOVL-tüüpi lennukikandja, teenistusse arvatud 1982. Algselt oli samas klassis kolm laeva, kuid kaks on nüüdseks tegevteenistusest lahkunud.
Ameerika Ühendriigid (11)
  • USS Enterprise (CVN-65): 93 500-tonnine tuumareaktoriga superlennukikandja teenistusse arvatud 1961. Esimene tuumareaktoriga lennukikandja. Mahakandmise tähtaeg on 2013,[2] ehkki see võib lükkuda aastasse 2014–2015.
  • Nimitz klass: kümme 101 000-tonnist tuumareaktoriga superlennukikandjat, millest esimene arvati teenistusse 1975. Nimitz-klassi lennukikandjat liigutavad kaks tuumareaktorit ja neli auruturbiini ning see on 333 meetrit (1092 jalga) pikk.

USA mereväel on maailma suurim lennukikandjate laevastik: üksteist superlennukikandjat teenistuses, üks ehitusel ja kaks plaanis.

Lennukikandjaid

[muuda | muuda lähteteksti]
Riik Merevägi Teenistuses Reservis Ehitusel Ümberehitusel
USAAmeerika Ühendriikide merevägi11[3]1[4]3[5]0
ItaaliaItaalia merevägi2[6]000
SuurbritanniaSuurbritannia kuninglik merevägi1[7]02[8]0
IndiaIndia merevägi1[9]02[10]1[10]
VenemaaVene merevägi1[11]000
PrantsusmaaPrantsuse merevägi1[12]000
BrasiiliaBrasiilia merevägi1[13]000
HispaaniaHispaania merevägi1[14]000
TaiTai kuninglik merevägi1[15]000
Hiina RVHiina Rahvavabastusarmee merevägi1[16]010
Kokku21181
Riik Nimi Pardanumber Veeväljasurve Klass Tüüp Teenistusse arvatud
Brasiilia NAe São Paulo A12 32 800 tonni Clemenceau tavajõuallikaga lennukikandja 15. november 2000
Prantsusmaa Charles de Gaulle R91 42 000 tonni – tuumareaktoriga lennukikandja 18. mai 2001
India INS Viraat R22 28 700 tonni Centaur tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 20. mai 1987
Itaalia Conte di Cavour 550 27 100 tonni – tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 27. märts 2008
Itaalia Giuseppe Garibaldi 551 13 850 tonni – tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 30. september 1985
Venemaa Admiral Kuznetsov 063 55 000 tonni Admiral Kuznetsov tavajõuallikaga STOBAR-tüüpi lennukikandja 21. jaanuar 1991
Hispaania Principe de Asturias R11 16 700 tonni – tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 30. mai 1988
Tai HTMS Chakri Naruebet CVH-911 11 400 tonni – tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 10. august 1997
Suurbritannia HMS Illustrious R06 22 000 tonni Invincible tavajõuallikaga STOVL-tüüpi lennukikandja 20. juuni 1982
USA USS Enterprise CVN-65 94 700 tonni – tuumareaktoriga superlennukikandja 25. november 1961
USA USS Nimitz CVN-68 100 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 3. mai 1975
USA USS Dwight D. Eisenhower CVN-69 101 600 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 18. oktoober 1977
USA USS Carl Vinson CVN-70 101 300 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 13. märts 1982
USA USS Theodore Roosevelt CVN-71 104 600 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 25. oktoober 1986
USA USS Abraham Lincoln CVN-72 100 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 11. november 1989
USA USS George Washington CVN-73 104 200 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 4. juuli 1992
USA USS John C. Stennis CVN-74 103 300 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 9. detsember 1995
USA USS Harry S. Truman CVN-75 103 900 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 25. juuli 1998
USA USS Ronald Reagan CVN-76 101 400 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 12. juuli 2003
USA USS George H. W. Bush CVN-77 102 000 tonni Nimitz tuumareaktoriga superlennukikandja 10. jaanuar 2009

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Naval Air: Where There Were None, Now There Is One
  2. ↑ "House and Senate Armed Services Committees agree FY 2010 Navy shipbuilding authorization". defpro.com, 10 October 2009.
  3. ↑ IISS 2010, p. 33
  4. ↑ IISS 2010, p. 35
  5. ↑ O'Rourke, Ronald (10. juuni 2010). "Navy Ford (CVN-78) Class Aircraft Carrier" (PDF). Congressional Research Service. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2013. Vaadatud 8. septembril 2010.
  6. ↑ IISS 2010, p. 142
  7. ↑ IISS 2010, p. 169
  8. ↑ IISS 2010, p. 206
  9. ↑ IISS 2010, p. 361
  10. 1 2 IISS 2010, p. 374
  11. ↑ IISS 2010, p. 225
  12. ↑ IISS 2010, p. 130
  13. ↑ IISS 2010, p. 70
  14. ↑ IISS 2010, p. 162
  15. ↑ IISS 2010, p. 430
  16. ↑ http://www.postimees.ee/984256/hiina-esimene-lennukikandja-alustas-teenistust

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lennukikandja&oldid=7063348"