Pius VIII

Pius VIII
Pius VIII
	Pius VIII portree (Clemente Alberi, u 1830)
Sünninimi	Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni
Valitsemisaja algus	31. märts 1829
Valitsemisaja lõpp	30. november 1830
Eelkäija	Leo XII
Järeltulija	Gregorius XVI
Vanemad	Ottavio Castiglioni; Sanzia Ghislieri
Sünnikuupäev	20. november 1761
Sünnikoht	Cingoli
Surmakuupäev	30. november 1830
Surmakoht	Rooma
Maetud	Vatikani grotid
Deviis	Vir religiosus
Autogramm
Vapp

Pius VIII (Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni; 20. november 1761 – 30. november 1830) oli paavst aastatel 1829–1830. Ta oli 253. paavst.

Pius VIII huvitus numismaatikast. Paavstina kohustas ta onupojapoliitika vältimiseks oma sugulasi loobuma mõjukatest kirikuametitest.

Perekond, haridus ja varasem elukäik

Francesco Saverio Castiglioni sündis Cingolis krahvi Ottavio Castiglioni ja Sanzia Ghislieri kaheksalapselise pere kolmanda lapsena. Tema isapoolsest suguvõsast pärines paavst Coelestinus IV, tema emapoolsest suguvõsast pärines paavst Pius V.

Castiglioni õppis esmalt Osimos jesuiitide kolleegiumis, seejärel Bologna ülikoolis ja Rooma ülikoolis kanoonilist õigust. Ta kaitses 1785 doktorikraadi ja ordineeriti 17. detsembril 1785 preestriks. Castiglioni aitas oma õpetajal Giovanni Devotil koostada uurimistööd "Institutiones". 29. juulil 1808 vangistati Castiglioni Milanos, sest ta keeldus tunnustamast Napoleon I režiimi. Ta saadeti vangina Torinosse, sealt Paviasse ja 18. novembril 1813 taas Milanosse. Alles 16. juunil 1814 õnnestus tal pöörduda tagasi Montaltosse. Kardinal Castiglioni osales kahel konklaavil 1823–1829, ta oli mõlemal konklaavil soosituim kandidaat.

Varasemad ametid

1786 Pistoia sinodi tegevust uuriva uurimiskomisjoni sekretär
1788–1790 Anagni generaalvikaar
1790–1797 Fano generaalvikaar
1797–1800 Ascoli Piceno generaalvikaar ja Cingoli katedraali ülempreester
11. august 1800 – 8. märts 1816 Montalto piiskop (pühitseti 17. augustil 1800)
17. august 1800 Pius VII assistent
8. märts 1816 – 13. august 1821 kardinalpreester
8. märts 1816 – 4. august 1821 Cesena piiskop
29. aprill 1816 – 13. august 1821 Santa Maria in Traspontina kardinalpreester
4. august 1821 – 31. märts 1829 kuuria ametnik (Penitenziere Maggiore)
13. august 1821 – 31. märts 1829 Frascati kardinalpiiskop
14. november 1821 – 31. märts 1829 Keelatud raamatute nimekirja sätestamise kongregatsiooni prefekt

Tegevus paavstina

1829. aasta konklaav

Pikemalt artiklis 1829. aasta konklaav

24. veebruarist 31. märtsini 1829 toimunud Quirinali palees konklaavil osales 50 kardinali. Pius VIII oli mõõdukate fraktsiooni kandidaat. Valituks osutumise järel krooniti ta 5. aprillil kardinal Giuseppe Albani poolt. Oma paavstinime võttis ta Pius VII järgi.^[1]^[2]

Reformid Kirikuriigis

Pius VIII vähendas politsei mõjuvõimu Kirikuriigis. Ta rajas Vatikani kaasaegse postiteenistuse ja soovis ohjeldada karbonaaride liikumist.

Misjonitegevus

Pius VIII saatis Myanmari 18. juunil 1830 misjonäriks Frederic Cao.^[3]

Ta taunis 1829 piibliseltside tegevust.^[4]

Suhted kirikuinstitutsioonidega

Kuuria

Kardinalide kolleegiumi dekaan	Giulio Maria della Somaglia, Bartolomeo Pacca
Riigisekretär	Giuseppe Albani
Camerlengo	Pietro Francesco Galeffi
Rooma kardinalvikaar	Giacinto Placido Zurla

23. mail 1830 andis Pius VIII indulgentse Catherine Elizabeth McAuley rajatud Halastuseõdede kongregatsioonile.^[5]

Pius VIII andis 1829 indulgentse André-Hubert Fourneti rajatud Püha Risti tütarde kongregatsioonile (Soeurs des Filles de la Croix).^[6]

Välispoliitilised suhted

Pius VIII tunnustas 1830. aastal Prantsusmaal juulirevolutsiooniga võimule tulnud Louis-Philippe I seadusliku kuningana. Paavst andis kuningale austava tiitli "kõige kristlikum kuningas" (Rex Christianissimus). Pius VIII keeldus Kirikuriiki lubamast Prantsusmaalt põgenenud vaimulikke ja kohustas Prantsusmaa vaimulikkonda kuuletuma juulirevolutsiooni järel võimule tulnud režiimile.

Kui Preisimaa laiendas oma territooriumi katoliiklastega asustatud Vestfaalini, oli vaja selgitada katoliiklaste ja luterlaste vaheliste abielude seaduspärasus. Pius VIII kinnitas 25. märtsil 1830 kirjas "Litteris altero", et sellised abielud peaksid saama kiriku õnnistuse, seda juhul, kui on selge, et lapsed saavad katoliikliku kasvatuse. See erines Preisimaa valitsuse arvamusest, kus tunnustati kiriklikku kuuluvust vastavalt isa soovile.^[7] Pius VIII tihendas suhteid Türgis elavate armeenlastega. Ta nõudis Türgi sultanilt armeenlastele suuremaid õigusi ning rajas İstanbulis armeenia riitust kasutava peapiiskopkonna.

Pius VIII tunnustas 1830 USA piiskoppide sinodi otsust.

Pius VIII ei soosinud revolutsioonilisi liikumisi Iirimaal, Poolas ja Belgias.

29. septembril 1830 avaldatud kirjas kajastas ta riigipöördega võimule tulnud türanni tapmise õiguspärasust.^[8]

Entsüklikad

"Traditi humilitati" 24. mai 1829

Teoloogilised vaidlused

25. märtsil 1830 avaldatud kirjas "Litteris altero" mõistis Pius VIII hukka vabamüürluse mõju haridusele.^[9]

Ta toetas Antonio Rosmini teoloogilisi vaateid ja andis 1829. aastal talle audientsi.

Liturgilised otsused

8. mail 1830 tunnustas Pius VIII Kõige Pühama Lunastaja püha pidamist 23. oktoobril.^[10]

5. juulil 1830 tunnustas ta Mar Hannat legitiimse Kaldea patriarhina.^[11]^[12] Pius VIII kuulutas 20. augustil 1830 Bernard Clairvaux'st Kiriku doktoriks.^[13]

Loodud piiskopkonnad

15. mai 1829 Alabamas Mobile'i piiskopkond
11. august 1829 Kanadas Charlottetowni piiskopkond
1830 Uruguays Montevideo apostellik vikariaat
16. juuli 1830 İstanbulis armeenia peapiiskopkond
27. august 1830 Austrias Görzi peapiiskopkond

Beatifikatsioonid

Pius VIII kuulutas 23. detsembril 1829 õndsaks Benincasa Montichiellost ja 24. aprillil 1830 Clara Gambacorta.

Kardinalide pühitsemised

Pius VIII pühitses 6 kardinali 3 konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 prantslane. 15. märtsil 1830 pühitses ta kardinaliks 8 isikut in pectore, kuid nende nimed jäid avalikustamata.

konsistoorium 27. juuli 1829
1. Remigio Crescini
2. Cesare Nembrini Pironi Gonzaga
konsistoorium 15. märts 1830
konsistoorium 5. juuli 1830
1. Louis François-Auguste de Rohan Chabot

Tervis ja surm

Pius VIII-l olid uurised kaelal ja põlvedel, tema keha oli kaetud mädavillidega, mis põhjustasid talle vaevusi. Ta suri 31. novembril 1830 ja maeti 6. detsembril. 5. juunil 1846 maeti tema säilmed ümber. Vürst Agostino Chigi märkmete alusel on oletatud paavsti mürgitamist, kuid teised allikad seda ei kinnita.

Pius VIII valitses 1 aasta ja 8 kuud. See oli lühim valitsemisaeg pärast Aleksander VIII-t, hiljem on veel vähem valitsenud Johannes Paulus I.

Pius VIII kultuuriloos

Pius VIII reorganiseeris Bologna ülikooli teaduste akadeemia.^[14] Pietro Tenerani rajas Pius VIII hauamonumendi. Paavsti on maalil kujutanud kunstnik Horace Emile Jean Vernet.

Kirjandus

Alexis-François Artaud de Montor: Histoire du pape Pie VIII. Paris, 1844.
Giuseppe Baraldi: Leone duodecimo e Pio ottavo. Modena, 1829.
Eugenio Cipolletta: Memorie politiche sui conclavi da Pio VII a Pio IX. Milano, 1863.
Friedrich Engel-Jánosi: Die politische Korrespondenz der Päpste mit den oesterreichischen Kaisern, 1814–1914. Wien, München, 1964.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Pedro de Leturia: Pio VIII y la independencia de Hispanoamérica. "Miscellanea historiae pontificiae" 21, 1959: 383–400.
James MacCaffrey: History of the Catholic Church in the Nineteenth Century. St. Louis, 1910.
Guglielmo Malazampa: Una gloria delle Marche. Cenni storico-biografici su Pio VIII. Cingoli, 1933.
G. Marino: Il pontificato di Pio VIII, tesi di perfezionamento. Roma, 1961.
Ruggero Moscati: Il governo napoletano e il conclave di Pio VIII. "Rassegna Storica del Risorgimento" 20, 1933: 257–274.
Odo Fusi Pecci: La vita di Papa Pio VIII. Roma, 1965.
Adriano Pennacchioni: Il papa Pio VIII Francesco Saverio Castiglioni. Cingoli, 1984.
Enzo Piscitelli: Stato e Chiesa sotto la monarchia di luglio. Roma, 1950.
Simonetta Bernardi Saffiotti: La religione e il trono: Pio VIII nell'Europa del suo tempo. Roma, 1995.
Joseph Schmidlin: Papstgeschichte der neuesten Zeit.. München, 1933.
Ernesto Vercesi: Tre pontificati. Leone XII-Pio VIII-Gregorio XVI. Torino, 1936.
C. Vidal: La S. Sede e la spedizione francese in Algeria (1830). "Archivio della Società Romana di Storia Patria" 77, 1954: 77–89.
Nicholas Wiseman: Recollections of the Last Four Popes. Boston, 1858.

Välislingid

Artikkel Pius VIII kohta. (inglise keeles)
Pius VIII elulugu. (inglise keeles)
Pius VIII elulugu. (inglise keeles)
Pius VIII pühitsetud kardinalid.
Pius VIII dokumendid.
Entsüklika Traditi humilitati 24. mai 1829 (inglise keeles)

Eelnev Leo XII	Rooma paavst 1829–1830	Järgnev Gregorius XVI

[1] ttps://cardinals.fiu.edu/conclave-xix.htm#1829

[Konklaav_2-2] ttp://www.csun.edu/~hcfll004/SV1829.html

[3] ttp://www.newadvent.org/cathen/03082a.htm

[4] ttps://www.newadvent.org/cathen/02544a.htm

[5] ttp://www.newadvent.org/cathen/10199a.htm

[6] ttp://www.newadvent.org/cathen/16031b.htm

[7] ttps://www.newadvent.org/cathen/05192c.htm

[8] ttp://www.newadvent.org/cathen/15108a.htm

[9] ttp://www.newadvent.org/cathen/09771a.htm

[10] ttps://www.newadvent.org/cathen/12677b.htm

[11] ttp://www.newadvent.org/cathen/03559a.htm

[12] ttps://www.newadvent.org/cathen/11712a.htm

[13] ttp://www.newadvent.org/cathen/02498d.htm

[14] ttps://www.newadvent.org/cathen/01083b.htm

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

v r Roomakatoliku kiriku paavstid
1.–4. sajand	Peetrus Linus Anacletus I Clemens I Evaristus Aleksander I Sixtus I Telesphorus Hyginus Pius I Anicetus Soter Eleutherus Victor I Zephyrinus Calixtus I Urbanus I Pontianus Anterus Fabianus Cornelius Lucius I Stephanus I Sixtus II Dionysius Felix I Eutychianus Caius Marcellinus Marcellus I Eusebius Miltiades Silvester I Marcus Julius I Liberius Damasus I Siricius Anastasius I
5.–8. sajand	Innocentius I Zosimus Bonifatius I Coelestinus I Sixtus III Leo I Suur Hilarius Simplicius Felix III Gelasius I Anastasius II Symmachus Hormisdas Johannes I Felix IV Bonifatius II Johannes II Agapetus I Silverius Vigilius Pelagius I Johannes III Benedictus I Pelagius II Gregorius I Suur Sabinianus Bonifatius III Bonifatius IV Adeodatus I Bonifatius V Honorius I Severinus Johannes IV Theodorus I Martinus I Eugenius I Vitalianus Adeodatus II Donus Agatho Leo II Benedictus II Johannes V Conon Sergius I Johannes VI Johannes VII Sisinnius Constantinus Gregorius II Gregorius III Zacharias Stephanus II Paulus I Stephanus III Hadrianus I Leo III
9.–12. sajand	Stephanus IV Paschalis I Eugenius II Valentinus Gregorius IV Sergius II Leo IV Benedictus III Nicolaus I Hadrianus II Johannes VIII Marinus I Hadrianus III Stephanus V Formosus Bonifatius VI Stephanus VI Romanus Theodorus II Johannes IX Benedictus IV Leo V Sergius III Anastasius III Lando Johannes X Leo VI Stephanus VII Johannes XI Leo VII Stephanus VIII Marinus II Agapetus II Johannes XII Leo VIII Benedictus V Leo VIII Johannes XIII Benedictus VI Benedictus VII Johannes XIV Johannes XV Gregorius V Silvester II Johannes XVII Johannes XVIII Sergius IV Benedictus VIII Johannes XIX Benedictus IX Silvester III Benedictus IX Gregorius VI Clemens II Benedictus IX Damasus II Leo IX Victor II Stephanus IX Nicolaus II Aleksander II Gregorius VII Victor III Urbanus II Paschalis II Gelasius II Calixtus II Honorius II Innocentius II Coelestinus II Lucius II Eugenius III Anastasius IV Hadrianus IV Aleksander III Lucius III Urbanus III Gregorius VIII Clemens III Coelestinus III Innocentius III
13.–16. sajand	Honorius III Gregorius IX Coelestinus IV Innocentius IV Aleksander IV Urbanus IV Clemens IV sedisvakants Gregorius X Innocentius V Hadrianus V Johannes XXI Nicolaus III Martinus IV Honorius IV Nicolaus IV sedisvakants Coelestinus V Bonifatius VIII Benedictus XI Clemens V sedisvakants Johannes XXII Benedictus XII Clemens VI Innocentius VI Urbanus V Gregorius XI Urbanus VI Bonifatius IX Innocentius VII Gregorius XII sedisvakants Martinus V Eugenius IV Nicolaus V Calixtus III Pius II Paulus II Sixtus IV Innocentius VIII Aleksander VI Pius III Julius II Leo X Hadrianus VI Clemens VII Paulus III Julius III Marcellus II Paulus IV Pius IV Pius V Gregorius XIII Sixtus V Urbanus VII Gregorius XIV Innocentius IX Clemens VIII
17.–20. sajand	Leo XI Paulus V Gregorius XV Urbanus VIII Innocentius X Aleksander VII Clemens IX Clemens X Innocentius XI Aleksander VIII Innocentius XII Clemens XI Innocentius XIII Benedictus XIII Clemens XII Benedictus XIV Clemens XIII Clemens XIV Pius VI Pius VII Leo XII Pius VIII Gregorius XVI Pius IX Leo XIII Pius X Benedictus XV Pius XI Pius XII Johannes XXIII Paulus VI Johannes Paulus I Johannes Paulus II
21. sajand	Benedictus XVI Franciscus Leo XIV